Täna avastasin esimest korda, et pähklipuul on urvad ja niisugusel ajal ja puu oli neid lausa täis. Isasõied ehk urvad pidavat olema silinderjad, 1 dm pikad ja arenevat eelmise aasta lehtedeta võrsetest. Emasõied ilmuvad eelmise aasta lehtedega võrsete tippu kobaratena kevadel ilmselt.
Metskuukressi läikivad hõbelitrid olid metsa all.
Aias on põnev kobarpea ´The Rocket´ oma pehmes sügisvammuses.
Mõned päevad tagasi istutasin ümber rabe remmelga ´Bullata´ meetri kõrgused istikud, sinna, kus neil ruumi kasvamiseks ja efekti ka. Istikud veidi erinevad, ühe jätsin ühe sirgena kasvama, eemaldades kõik külgoksad, teisele jätsin külgoksi ja kolmandal seon ilmselt mitmed võrsed kergelt kokku altpoolt, et ta siis vihmavarju kuju võtaks. Tihedama võra tarbeks lühendatakse noorel puul kõiki oksi 10-20cm. Parim aeg paju kujundavaks pügamiseks on kevad, pärast õitsemise lõppu.
See konkreetne sort peaks kasvama kerakujulise võraga puuks ja peaks hästi taluma kujundamist ka tüvepuuks. Noored võrsed on oliivrohelised. Rohekaskollase värvusega õisikud aprillis. Lehed pealt läikivad, tumerohelised, umbes 10cm pikkused, teravate otstega. Mulla suhtes pole nõudlik. Kiireim on kasv toitaineterikkas niiskust säilitavas savipinnases. Eelistab päikselist või poolvarjulist kasvukohta. Ei talu põuda.
Rabe remmelga ´Bullata´ tüveosa peaks jääma lühike, võra väga tihe, hõreda siseosaga laiali ulatuvate okstega, ideaalis kerajas, läbimõõduga 5 meetrit ja kõrgus ei ületa 6m. Lehtedel on sügisvärviks kollane. Võrsete tiheda hargnemise ja võra kuju tõttu atraktiivse välimusega ka talvel heitlehisena.
Salix Fragilis ´Bullata´ on vana kultivar, mis kasvab teistest liikidest vähem jõuliselt.
Eesti raberemmelga võimsaimad puud kasvavad Hellenurme mõisa pargis.
Pajud on hinnatud nende peenikeste varte pärast, mida on aastaid kasutatud loomatoidu jaoks, korvide jm punumiseks.
Kõik pajud olid piibliajal pidupuud, kuid see on muutunud aja jooksul ja tänapäeval seostatakse paju rohkem kurbuse ja leinaga. Põhjapoolsetes piirkondades kasutatakse palmipuudepüha tähistamiseks palmiokste asemel pajuoksi oma tibudega.
Täna siis maa jääs. Tugevates kinnasteski kipuvad näpud külmuma. Vahtral paistab, et lehed on vaid kõige kõrgemal. Õunapuud kõik veel rohelised, midagi kollakat metsa värvides. Hortensiad on külmanäpistusele kõik erinevalt reageerinud ja huvitavad - 10 on suuremaid põõsaid. Rooside õied pole enam pildistamist väärt. Sügisastritel veel oma võlu.
Mida rohkem valgust taim saab, seda aktiivsemalt ta areneb, saavutades suurima võimaliku suuruse. Tuuline koht pole ka hea. Kõige sobivam pinnas on savine, kuid hea drenaaźiga. Talub -30 kraadi.
Pistikutest saadakse põõsasjas vorm. Protseduur viiakse läbi kevade alguses järgmiselt. Võrsed on võetud 1 -aastaselt emapõõsalt. Seda tuleb teha enne kasvuperioodi algust. Järgmisena kuivatatakse lõige ja seejärel asetatakse pistikud mulda aprillis või mais. Enne seda asetatakse võrse juurte poolt mitmeks tunniks vette, millele lisatakse spetsiaalset juurt moodustavat stimulanti.
Selle sordi paju juurdub üsna kiiresti ja aasta pärast saate selle istutada alalisse kohta
Pajupuud on pikka aega olnud populaarsed oma graatsiliselt kaetud okste ja elegantsete lehtede poolest, mis tuule käes värisevad ja lehvivad. Kolmevärvilised laigulised pajud viivad selle efekti järgmisele tasemele, koos vapustava värvimuutusega, nihkudes kahvaturoosadest lehtedest valkjasrohelisteni.Sügisel muutuvad lehed kollaseks ja langevad, paljastades talveks korallipunased varred.
Paju tunneb end veekogude kallastel suurepäraselt.
Üks veel sügisel uhket ilu näitav roos on Palmengarten Frankfurt KORsilan pinnakatteroos. Siin aias alles 2023.augustist. Keskmiselt meeter laiust ja kõrgust.
Dame de Coer tähendab prantsuse keeles ´südamete kuninganna´.
Kõrgus 80-100 cm, laius 60 cm. Põõsas pisut laiuva kasvukujuga ja sirgete tugevate võrsetega. Väga suured 12 cm kirsipunased täidisõied.
´Dame de Coeur´ on kogu suve vältel tihedasti kaetud hästivärvunud ja meeldivalt lõhnavate õitega, mis asetsevad 3-4 kaupa kobaras. Lehed tumerohelised ja läikivad. Väga hea talvekindlusega roos, kuid vajab siiski katmist. Sort on ebasoodsate kasvutingimuste korral vastuvõtlik roostele ja tahmlaiksusele, jahukaste suhtes ei ole eriti tundlik. Sobib mitmesugustel istutusaladel kasvatamiseks. Siiski meeldib talle päikesepaisteline kasvukoht ja kergelt niiske, kuid väga hea drenaažiga pinnas. Ta saab hästi hakkama kõikidel mullatüüpidel, kuid eelistab lubjarikkaid muldi. See roos on väga vastupidav, talub meretuult ja õhusaastet.
