Üks titt

Üks titt on, ja see on pärit ja välja lõigatud sellest puhmast

ja see on Tiina-Mari kingitus. Nii ilus. Täiesti atraktiivne. Hosta ´Autumn Frost´ sinakatel lehtedel kollakaskuldsed servad. Tihe lehestik kasvab 30cm kõrguseks. Õied helelillad hõredad kerkivad suve keskel.

Õunapuudest üks metsaäärne alles alustas õitsemist. Palju on mesilaste suminat, näib et need on enamuses väiksed metsmesilased.

Ka ebaküdoonia kihiseb.

Selles 8 aastases aias on põõsaid üldiselt vähe. Ma pole osanud kooslust õunapuudega väga näha. Aga põõsad annavad just aia näo.

Tänavu on olnud nii kuiv, et maasikad, mis kasvavad maasikapeenra vettläbilaskval kangal ei õitse. Kõrval lihtsalt maapinnal olevad aga õitsevad täiega. 

Kunagi unistasin kiviktaimlast, sest sinna saab peituda tohutu värvide mäng ja alustavad nad väga varakult ja vana kiviaed on maja lähedal. Aga see on ka naabri metsapiir ja pime liialt ja ainult unistus.

Metskuukressi õis. Metsas ammu õitses ära, lagedal polegi veel õieti.

Üks vanaaegne tulp.

(P. officinalis) sort ´Rubra Plena´. 

Teda olen pidanud P. ´Mollis´-eks. 2 pilti erineval ajal pildistatud. Lehestik veidi sinakasroheline.

Kõige säravamad on praegu madalad iirised.

Iris "Cherry Garden"

 Iris "Gingerbread Man"

Kevadtuultes

Tänavune kevad on olnud nagu see pronksivärvi kõrreline külm ja kuiv, aga kaunidust lubav. Nüüd see rohke kosutav vihm. Lõõskava päikesega 2 päeva oligi.

Roosidele on lumerohkus oma jälje jätnud. Palju vaja põõsaste kõrgust maha lõigata. Ühe roosi olin istutanud nelkide alale. Tuleb teada, et nelgi ja roosi  kooselu pidigi võimatu olema. Elumärke ei ole roosil enam. Korsika lumeroos ka jääb tänavu õiteta, aga alles ikka. 

Pojengid kerkivad, enamus neist väga noored.

Juno bucharia ´Evening Shade´, praegu hakkab vist seeme juba valmima. Ehk saab teda seemnest paljundada.

Adonis vernalis ehk kevadadoonis on päris pikalt õitsenud.

Himaalaja jalgleht oma vihmavarjulise tulekuga ja õhtuks sulguvate õitega.

Epimeediumid hämmastavad oma olekuga. 

Epimedium ´Amber Queen´ .Robin White of Blackthorn Nursery ( E.flavum x E.wushanense ).

Väga ilus oranžikaskollane, õied kanduvad hästi lehestiku kohale. Igihaljas lehestik on puhkedes suurepäraselt marmorjas punasega.

Võib ulatuda 30–40 cm kõrguseks, kergesti kasvatatav varjulises kohas igas heas happelises kuni kergelt lubjarikkas aiamullas Sügavkollased õied, tupplehtede tagakülg on punase varjundiga ja kroonlehed on punasekirjud.

Brunnerad.

Arisaema amurense, amuuri tulivõhk

Pilte maikuust.

Darmera peltata, kilpjas kilpleht.

Täiesti uskumatu kobarhüatsintide seas, Muscari armeniacum "Fantasy Creation" Helve kaunitarid.

Rodgersiad.

Myosotis alpestris, aed lõosilm

Dicentra formosa `Aurora`

Tiarella wherryi, hõlmine tiarell

Kevadised värvilaigud

Üks külmade talvede eeliseid paljudele püsikutele on see, et mida kauem ja häirimatumalt nad saavad puhata, seda elujõulisemad nad on. 

Siinsele külmahoidvale metsanurgale lisandub savipinnas, mis ka hoiab jahedust kinni. Temas on toitaineid, aga taimedele ei jätku tihti õhku ja mullapind muutub  kergesti kivikõvaks. Muidugi on suur istutusala ka erineva pinnasega.

Kui õhutad peenra, leiavad ka kassid selle heaolu. Kassid käivad praegusel ajal kordamööda metspipras püherdamas, ei tea, mis lõhna neis lehtedes, et niisugune kevadine lõbu.

Hästi paljunevad krookused. Suvel katab neid õitsev hallnelgi meri. Praegu trügivad läbi nelgi lehestiku.

Crocus Chrysanthus Cream Beauty.

Üks silmarõõm tekkinud, mingi taimega kaasa tulnud. Jooksen teda ikka vaatama. Aga nimi?

Adonis amurensis Amuuri adoonis Olgast.

Kirgaslillede väli on lumekuppude asemel praegu. Suveks kerkivad sinna hostade suured lehed ja rodgersiad.

Harilik lõokannus Corydalis.

Tomatiseeme

 Kaalium mõjutab soodsalt tomati maitset, varte moodustumist ja viljade arengut. Samuti on see võimeline kaitsma tomateid erinevate haiguste eest.

Fosfor muudab taimed ebasoodsa keskkonna suhtes vastupidavaks, tugevaks juurestiku, kiirendab teiste toitainete assimilatsiooni ja töötlemist.

Lämmastikväetiste kasutamine suurendab juurestiku kasvu ja arengut.

Kogenud aednike sõnul vajavad tomatid produktiivseks eluks umbes 20 mikroelementi. Kõige väärtuslikumad on:

• boor - vastutab vitamiinide ja suhkrute toitumise eest;
• tsink - põhjustab intensiivset taimekasvu, moodustab suuri terveid vilju;
• mangaan – aitab tõsta tomatite vastupanuvõimet sellisele haigusele nagu pruunlaik;
• magneesium - oluline ajal, mil viljad hakkavad arenema.

Valida seemnete hulgast suurimad ja leotada neid soolases vees. Külvamiseks sobivad seemned lähevad põhja. Need, mis pinnale ujuvad, on tühjad ja ei idane. Teisel päeval on  näha.

Valmistage kaaliumpermanganaadi nõrk roosa lahus ja leotage seemneid selles pool tundi. See lihtne protseduur aitab vabaneda olemasolevaist infektsioonidest seemneil. Kuivatage seemned paberrätikul.

Valmistage puutuha lahus (1 suur lusikatäis tuhka liitri sooja vee kohta) ja hoidke selles seemneid. See on vajalik väärtuslike tomatite saagikuse suurendamiseks. 8-12 tunni pärast eemaldage seemned lahusest ja kuivatage.

Pane seemned väikesesse marli kotti ja jäta 12 tunniks toatemperatuurile seisma.  Liigutage seemnekott veel 12 tunniks külmiku ülemisele riiulile. Korrake seemnete liigutamise protseduure kahe nädala jooksul.

Seemned on vaja külvata kaks kuud enne taimede istutamist kasvuhoonesse.

Tomatite kasvatamiseks poest substraati või aia (aurutatud) mulla segu puidutuha või sõelutud jõeliivaga. Kasutage väetisena superfosfaati.

Valage kastidesse muld, tehke madalad sooned. Haarake seemnetest ükshaaval pintsettidega ja pange need maasse. Seemnete vahele tuleb jätta 1 cm vahemaa. Katta seemned õhukese mullakihiga, niisutada ja sulgeda läbipaistva kotiga.

Seemned idanevad maksimaalselt viie päevaga. Pärast seda saate pakendi eemaldada ja kastid heledasse kohta ümber paigutada. Optimaalne temperatuur idanditeks on +15°C. On vaja tagada, et kasvukohas ei oleks tuuletõmbust. Ärge istutage seemikuid otse aknalauale.

Kui kaks esimest pärislehte kasvavad, istutage seemikud üksikutesse pottidesse koos mullapalliga. Nõrgad on targem eemaldada kohe.

Kastke seemikuid sooja veega juure altpoolt, kui muld kuivab. Väetada üks kuu pärast seemnete külvamist ja enne kohale istutamist. 

Hoidke paprika seemneid pool tundi tugevas kaaliumpermanganaadi lahuses ja loputage seejärel kraani all. Laota seemned riidele või vatipadjale, mässi ja immuta ohtralt kartulimahlas (värskelt pressitud). Hoia seemnetaldrikut (niiske lapi sisse mähituna) toatemperatuuril. Ja igal hommikul pane paprika seemned 3-4 tunniks külmkappi. Seemned idanevad tavaliselt juba teisel päeval ja kõige tihedamaly - 4-6 pärast.

Ainus, mida kevademärgina väljas märgata, on sarapuu urvad ja päikesevalgus.

Ei taha ei covidist ega sõjast sõna võtta, aga see kummitab. Mu esiemad ja -isad on kõiksugu hullustest läbi tulnud, nende tarkus ja elurõõm võiks kuskil kuklataga olla kaasa antud.

Mahetooted polegi alati head

Mahepõllutooted polegi alati head.

Taimed toodavad rohkem antioksüdante, kui neil on kahjurputukad.

Antioksüdandid kaitsevad inimesi haiguste eest, hoiavad vaimset tervist ja mälu, aitavad vältida vanaduse koormat. Metallid roostetavad või lahtilõigatud puuvilja pind muutub pruuniks. Antioksüdandid takistavad oksüdatsiooni, mis kokkupuutel hapnikuga toob enamjaolt kaasa kahjustuse.

Et saaki või sööki saada tuleb taimi loomulikult kaitsta.

https://epkk.ee/taimekaitse-ajalugu/

 Taimedes sisalduvad ühendid võivad putukaid nii meelitada kui ka peletada.

https://returntonow.net/2020/03/03/study-bug-attacks-give-fruits-and-veggies-way-more-antioxidants/?fbclid=IwAR3FT40RKE67kdjKTi86aYBlGXcIJr2yak9IilzvK8yZCxqMg2pw6NstaMg

Seemnete idandamiseks lisatakse 30ml vesinikperoksiidi ½ liitrile veele, leotada seemneid ööpäeva, lisatakse sama kogus H2O2-te iga kord, kui vaja näib olevat niisutada. 

Kastmisvees olev hapnik intensiivistab taimede kasvu, hoiab ära juuremädaniku. Suuraednikud, põllumehed on suurendanud saaki sellega, et lisavad vesinikperoksiidi kastmisveele. Ta on ka suurepärane taimekahjurite hävitaja.

Keemiliste säilitusainete eemaldamiseks puhastada puuvilju, kus ½ klaasis vees lahustatud supilusikatäis vesinikperoksiidi.

Pean ütlema, et Saaremaalt pärit ökojahust tehtud kaste on väga hea maitsega. Sel jahul oli ka väga lühike realiseerimisaeg.

 Samas on meie ülepõllu maad rentiv mees nüüd ökotootja. Ta on kümneid aastaid kõikvõimalikke herbitsiide ja ka Roundupi sellele põllule ja tuulele külvanud.

Stachys sylvatica Mets-nõianõges

 Kuivas kohas kasvab mets-nõianõges, looduslik metslill, mõnekümne sentimeetri kõrguseks, heas rammusas mullas teiste taimede varjus sirutab ta õisikud lausa enam kui meetri kõrgusele. Tema rohelust saab märgata juba märtsi lõpus ja taim on täielikult lehtedes ning biomassi haripunkt on juuni alguses, mil hakkab õitsema punaroosa värvusega  juulist augustini ja külvab seemneid. Ka juurt pidi edasi minev ja liialt ruttu paljunev.

Metsnõianõgesel võiks olla aias poolvarjuline kasvukoht, näiteks ehitiste põhjaküljel ja puude hõredas varjus. Päikese käes kasvades tahab kastmist, sest vajab niiskemat mulda. Ta on ilus suurema kogumikuna, kui moodustab ühtlase kõrge pinnakatte. Kuivemas kohas on jällegi õisikud ilusamad – männasevahed jäävad lühemaks ja õisik on kompaktsem. Vars on ruudukujuline, märgatavalt karvane. Piki vart on märgatavad sõlmed, millest lähtuvad lehepaarid südamekujuliste keskmiste roheliste lehtedega. Südamekujulised lehed on salveirohelised ja kuni 6 cm pikad, kuid umbes 3 cm laiad. Servadel on kogu pikkuses hammastik.

Athyrium filix-femina Naistesõnajalg

Sõnajalad tärkavad hiliskevadel. Nad on aeglaselt kasvavad metsataimed. Metsaäär on neid kohalikke täis. Nende paljunemine on üldiselt eostega.

Athyrium´e on  üle 80 liigi ja neid on üsna lihtne kasvatada mitmesugustes aiatingimustes. Hoolimata varjuliste taimede mainest saavad paljud athyriumid päikese käes hästi hakkama seni, kuni neil on piisavalt niiskust.

 Athyrium (Lady ferns) on pikka aega hinnatud (oli viktoriaanlik sõnajalgade hullus), kuna see on kergesti kasvatatav ja suurejoonelise välimusega sitkete, heitlehiste aiasõnajalgade perekond. 

Ladinakeelne sõna filix, mis tähendab sõnajalg ja femina, tähendab naist.

Athyrium filix-femina 'Frizelliae' hakkab silma ilusate silmatorkavalt pikkade ja väga kitsaste lehedega, millel ümarad, pallitaolised leheosad, mis on kinnitunud keskribale ja sarnanevad helmepaelale. Päris ebatavaline taim. Vanusega võib nn. helmelisus väheneda.

Proua Frizell märkas seda esmakordselt 1857. aastal rändrahnude vahel Avonmore'i jõel Castle Kevinis (või teiste allikate väitel tema aias) Wicklow' krahvkonnas Iirimaal  ja kaks aastat hiljem kaevas selle üles ja esitas mõne aja pärast Trinity College'i botaanikaaiale. 

 Efektne kiviktaimlates, varjutatud äärispindadel või metsaaedades, varjulistel aladel ojade või tiikide ääres. Kõrgus ja laius 40cm ümber.

See sõnajalg on ka eriline. Kohalik.  Metsa ääres on hoopis teistsugused, tavalised.

Tõeline kaunitar mu aias on pooligihaljas looduslik hübriidne maailmas populaarne jäik sõnajalg Dryopteris x remota on hübriid Dryopteris affinis x Dryopteris expansa. Looduslik elupaik Iirimaalt läbi Kesk-Euroopa kuni Ida-Aasiani. Üks varajasemaid kevadel oma kullatoonilise varreosaga. Tuleb lume alt rohelisena välja.
Ta võrsub püstiselt, ent tipud kõverduvad ja hiljem lehed asuvad ühel tasapinnal ja kaarduvad graatsiliselt mõnevõrra horisontaalselt. Igihaljas hübriid, millel on atraktiivsed kahekordsete selgelt poolitatud läikivate lehtedega lehvikud. Lehe sakilised osad on ovaalsed. Terved lehed võivad olla meetri kõrgused ja 30cm laiad, aga tänu peentele lehtedele ei näe robustsed välja. Kasvab hästi poolvarjus, ei vaja happelist mulda, küll aga niiskust. Metsa tingimustes paljuneb seemnetega hästi. Talub -15 ilma kahjustusteta, juure külmataluvus -40. Toimib erakordselt hästi piirkondades, kus on äärmuslikud kliimatingimused talvekülmast suvekuumuseni.

Üle talve elanud lehed soovitatakse pärast öökülmi ära lõigata uute lehtede tekkeks. Pole mulla PH suhtes valiv, aga vajab pidevalt niisket hästi kuivendatud pinnast.

 Isegi sõnajalgade guru dr John Mickel kuulutab raamatus "Ferns for American Gardens": "See on üks mu lemmikuid aia sõnajalgu." Taimed on kasvatatud saksa sõnajalaeksperdilt Wolfram Gassneri ´lt saadud eostest.

Alljärgnev tekst netiavarustelt:

Hübriidina on see sõnajalg olnud paljude botaaniliste spekulatsioonide objektiks selle tõelise vanemliku päritolu üle. Kahtlustatavate hulgas on Dryopteris filix-mas , mis on ristatud D. carthuasiana ja D. dilatataga, ning hilisema taksonoomilise kirjanduse kohaselt on tegemist D. affinise ja D. expansa ristandiga . Praegused spekulatsioonid, mis on kindlaks tehtud tsütoloogia, morfoloogia, kemotaksonoomia ja molekulaargeneetika abil, näitavad, et see on hübriid D. carthusiana ja puuduva (võimalik, et väljasurnud või avastamata) taksoni vahel, mida tuntakse kui D. "semiaffinis" (BPS Fern Gazette, vol 20, osa 2). , 2015) .  Igal juhul oli mul õnne, et mul oli võimalus kasvatada seda eostest, mille sain 1980. aastatel Briti Pteriodoloogia Seltsi eostevahetusest ja kandsin selle 1985. aastal oma kataloogi müügiks. Sellest sai ühe hea sõbra lemmik, keda jagasin. see koos New Yorgi botaanikaaias John Mickeliga. 

Sõnajalad on antiikaja elavad valvurid, Maa rohelised kroonikad, nende nikerdatud lehti vaadates on nagu miljoneid aastaid tagasi looduse poolt kirjutatud vana raamatu avamine.

Need taimed ilmusid siis, kui Maal ei olnud lilli, linde ega isegi dinosauruseid, nad on kliimamuutused edukalt üle elanud ja mängivad jätkuvalt olulist rolli looduslikes kogukondades, aidates säilitada looduslikku tasakaalu metsades, soodes, kivides ja isegi puudes.

See, mida me tavaliselt nimetame "sõnajalaleheks", ei ole tegelikult leht.

See on vaiya - modifitseeritud põgenemine. Ta ühendab varre ja lehe omadused. Noor vaiya on esialgu mähitud tigude moodi spiraali, et kaitsta õrnu rohelisi. Seejärel rullub see lahti ja muundub elegantseks pitsistruktuuriks, meenutades sulge.

Erinevalt õitaimedest ei pea sõnajalad mesilaste ja tuulega lärmakaid pidusid oma geneetilise info edastamiseks.

Nad paljunevad ise. Kannustel pole kesta ja toitainete varusid, seega vajavad nad idanemiseks niiskust. Selle tõttu elavad sõnajalad varjulistes kohtades - ilma veeta lihtsalt ei saa uut elu alustada.

Peamine erinevus teiste taimede sõnajalgade vahel on nende hämmastav elutsükkel.

Sõnajalal on kaks põlvkonda, kes vahelduvad. See on kaasaegsete taimede seas haruldane.

Esimese põlvkonna sporofite. See on täiskasvanud sõnajalg suurte suudega, mis moodustavad tema suu alumise külje.

Teine põlvkond on gametofit. See on pisike, peaaegu nähtamatu südame moodi taim, küüne suurune. See elab otse maapinnal. Sellel moodustuvad seksuaalrakud - mees ja naine. Kui niiskus ilmub pärast vihma, ühenduvad rakud ja neist kasvab uus sporofit.

Seda paljunemismeetodit nimetatakse põlvkondlikuks vahelduseks ja see muudab sõnajalad ebatavaliseks. Enamikel taimedel on vaid üks nähtav põlvkond, kuid sõnajalgade jaoks on mõlemad põlvkonnad iseseisvad ja omamoodi olulised.

Nii erinevad sõnajalad teistest taimedest mitte ainult antiikaja, vaid ka elustiili poolest – hämmastav võime eksisteerida kahel kujul.