Hiina siidpööris Miscanthus chinensis

Hiina siidpööris  Miscanthus chinensis ilmselt nimega  'Grosse Fontane ` on ümar purskaevukujuline sügisene kaunitar, mis helgib oma suursugususes aias. Tõin ta Kloostrimetsa puukoolist mõned aastad tagasi. Teadsin, et paljud siidpöörised meie kliimas ei ela talve üle, aga oma ilu tõttu ostetakse igal aastal mitmetesse aedadesse jälle ja jälle. Taime müünud aednik teadis seda taime Eestis pikemalt kasvamas olnuna ja ta on tõepoolest üks uhkeim kõrreline praegu. Lausa kuld. Kõrgust üle 2 meetri. Kitsastel õrnastel rohelistel lehtedel jookseb keskel valge triip. Et õisikud välja areneksid, on hea täispäike, mulla suhtes nõudlik ei ole. Istutades peaks auk olema 2korda nii suur kui juurepall. Üleväetamine annab lopsaka lehestiku, kuid ei moodustu õisikuid. Varakevadel lõigatakse lehestik 10-15cm kõrgusele maapinnast.

Põuakindel ja soolataluvuse tõttu rannikualadel kasvav taim. Tuulekaitseks ilus terrasside ääres ja veekogude lähedal. Kahel korral olen aeda toonud ilusa täpilise lehestikuga siidpöörise Zebrinuse, üks neist elas ühe talve üle, teine ei sedagi. Eks siin külmetab ja sulatab ja õrnemad tõesti ei pea vastu liigniiskusele.

Miscanthus on saanud oma nime kreeka keelest vars - miskos ja lill - anthos .

Ta kasvab Jaapani, Korea ja Hiina madalikel ja madalamatel alpialadel metsikult. Väga soodsates oludes juurest edasiminev.

Sidrunpuju

  Sidrunpuju  (Artemisia abrotanum) божье ~ святое дерево / бодреник on veel hilissügisel ilusa lehestikuga. Ta on kuni 2 m kõrguseks kasvav poolpõõsas, mis vähenõudlik ja kasvab hästi liivases mullas. Kevadeti tuleks külma saanud osad tagasi lõigata, üldiselt ta talub hästi pügamist ja on pikaealine.

Juba Vanas Kreekas ja Roomas oli sidrunpuju hinnatud ravimtaim. Keskajal kasutati seda taime väga mitmesuguste haiguste vastu, haavade ravimiseks, ka kahjulike putukate tõrjeks jm. On teada, et sidrunpuju oli heaks vahendiks näärmehaiguste ravimisel, nakkushaiguste vastu, haavade ravimiseks, jalavannide jaoks. Tänapäeval ei oma ta enam tähtsust droogina, küll aga kasutatakse teda rahvameditsiinis ja maitseainena rasvaste lihatoitude juurde. Värske leht päris mõru, kuivatatult vähem. Homöopaatilises meditsiinis tarvitatakse veel tänapäevalgi sidrunpuju risoomi preparaate langetõve ja mõnikord tuberkuloosse meningiidi korral. Tõhus kõhurohi, kui on kõhulahtisus. Hea söögiisu tekitaja, eriti peale pikemat haigust.

Õli ja taimne mahl võivad tekitada allergilist löövet, tuleb ettevaatlik olla. Sidrunpuju värsked tipmised osad sisaldavad kuni 0,14% eeterlikku õli, mõruainet ja alkaloidi abrotiini e. abrotaniini. Õlisisaldus oli maksimaalne õie- pungade faasis (kuni 0,90%, arvestatud absoluutse kuivaine kohta) ja_minimaalne viljumise faasis (kuni 0,18%). Juured ja varred seevastu ei sisalda peaaegu üldse õli.

Minul talvitus noor taim esimese aasta kasvuhoones, aga ta on suvega sirgunud ja teda peetakse ka külmakindlaks.

Lõhnab nagu tsitruselised ja kamper. Pärit vanaaegsete taimede rühmast. Kasvatati seda tillipõõsaste moodi taime talumajade juures 100 ja 200 aastat tagasi kui lillesortiment oli väga piiratud. Tema kodumaal Lõuna-Euroopas võib püha puitu leida kloostriaedadest – mungad kasvatasid seda. Looduslikult kasvab ta Kauksaasias, Lääne-Siberis, Anatoolias ning Kesk-Euroopas. 

Saksa mõisatest levis see mööda talupoja hoove edasi ja alustas elu teises ühiskonnaklassis. Kunagi kasvas ta iga talumaja juures,

see tõi õnnistuse kodule ja selle elanikele. Akna ees õitsesid kahvaturoosad roosid ja daaliad, michelis, põhjas aga kasvas lopsakas roosipuu.

Sel ajal istutasid inimesed maja juurde, tee äärde sisehoovi mõlemale poole ust, õõnsuste otsa, sauna ja küüni kõrvale. Inimesed uskusid, et selle puudutamine võib tuua õnnistusi, tervist ja kaitset negatiivsete energiate eest ja

kurja silma vastu. Põllumehed oskavad suurepäraselt kasutada seda ergutavat energiat tervendamisel, vanniluudades, lõhnavatel kuivatatud ürtidel, põrandate hajutamisel lõigatud võrsetega.

Nõukogude ajal istutati maja juurde harva, kuid taasiseseisvumisega võib seda näha palju sagedamini. Jeesuse puud on lihtne paljundada - jagades põõsaid või teha pistikuid

igal ajal.

Dekoratiivsete kriteeriumite järgi ta kindlasti “ei mahu kaadrisse”. Kui seda õigeks ajaks ei pügata, on suve teises pooles ülekasvanud, pingutatud, ebaõnnestunud põõsas - pole lille, pole ilusat lehte. Seetõttu tuleks ta kõigepealt istutada päikeselisse kohta, sest hoiab varju.

Teiseks tuleb see vormida, muidu kasvab kiiresti üle ja mitte lopsakalt. Kui taime pügatakse regulaarselt ja korralikult, siis ta

koguneb kiiresti uue hooga.

Tänapäeva istutustes eramajade aedades saab seda kasvatada madalate ja pügatutena, sest talub seda hästi. Näeb hea välja. Koos teiste ravimtaimedega saab seda kasvatada kaasaegsetes ürdiaedades. Kuid maapiirkondade maastikul sobib kõige paremini solitaariks või grupiistutuseks, nagu traditsiooniliselt saab luua rikkaliku ja elegantse efekti. Lihtsalt kordan uuesti - see on efekt, mis sul on, kui sa seda pügad. Kevadel saab sellest lõigata kuulid või muu valitud kujul - 2-10 cm kõrgemal kui eelmisel aastal. Selleks, et see tihedamaks kasvaks, on soovitatav enne jaane tugevalt kasvavaid võte uuesti pügada.

Kuumadel suvepäevadel väljutab ta tugevat värskelt mõrkjat aroomi. Mausoleumi lõhn on meeldiv ja see tõrjub koisid, mis oli iidsetel aegadel eriti tähtis, sest enamus riietusest oli tehtud villast.

Mahepõllumajanduses kasutatakse kahjurite tõrjumiseks endiselt püha puidu oksi. Need, peeneks lõigata ja panna kapsa, sibula, porgandi ja peedi vahele laiali.

Õhtuti juba külm näppudes

 Aed on koht kus maa ütleb mulle kui väga armastatud ma olen. Nii ongi aiainimestega.

Krüsanteem (Chrysanthemum morifolium) on Hiina meditsiinis kasutusel üle 3000 aasta.  Krüsanteemi hilissuvise ürdiga saab leevendada hooajalisi allergiaid. Tee ürdist on tugevust andev, kudesid kaitsvate toitainete ja antimikroobse toime tõttu kasutatakse seda hingamisteede probleemide, kõrge vererõhu ja kilpnäärme ületalitluse korral. Kui kilpnääre toodab kilpnäärmehormoone liigselt, võib see põhjustada selliseid sümptomeid nagu südame löögisageduse tõus, kaalulangus ja ärevus.

Osa krüsanteeme viisin  kasvuhoonesse talvituma. Mõned nendest pole veel õit näidanud, aga ehk jõuab. Üksainuke taim 12 hulgast on madal kollane. Nad vajavad päikselist kasvukohta ja veidi happelist pinnast, kus vesi ei jää seisma. Et nad õitseks, ei tohi liialdada väetistega. Taime kasvu ajal võiks nende otsi näpistada, see soodustab hargnemist. Kevadel paljundatakse taimi jagamise teel, nad kaevatakse üles, jälgides, et igale neist jäävad juured.

Krüsanteemidel on pinnapealne juurestik. Talveks kaetakse lehtede või samblaga, multsitakse külmumiste ja sulamiste eest talvel, mis on me kliimale omane. Pärast esimest kõva külma lõigatakse taimed 7-10cm kõrgusele maapinnast.

Kui september oli siin veel nagu suur suvi, siis oktoobri esimestel öödel kõrvetas külm. Võttis kõrvitsapealsed ja hortensiate uhkuse, jorjenid. Aednikulgi tuleb kärpimisega hoog üleval hoida - suured hostad maha, pruudisõled, pojengide koledad pead maadligi, ka floksid, lõikasin maha äraõitsenud lursslillede õisikud, kobarpeade õied. Ka heleeniumid osalt juba õitsenud.

Väiksed maamesilased sumisevad sügisastrite õites. Meil maja pööningul suur vapsikute pesa. Nad ilmutavad ennast ööpimeduses valguse peale lennates, aga tänu neile ei ole üldse herilasi ega kärbseid näha. Tohutult ju kukub õunu puudelt juba taliõunadki ja neid kõiki koristada ei jõua. Muidu ikka sel ajal herilaste rünne.

Tulbisibulad ja hüatsindid tuleb peagi mulda saada.

Pööripäev tulekul

 Krõbinal lasevad lehed puude otsast lahti. Päike on veel täiskuumuses päeval. Armastan sooja suveaega. Kõik on lihtsalt nii ilus ja kerge. Seekord on seda õnnelikku aega veel ja veel. Ööd on veidi jahedamad. Et olen septembri keskel sündinud, mäletan, et nii kuuma sel ajal pole olnud. Päike on see, kes hoiab meid kõiki. Võib kassi moodi lebotada, aga ka proovida jõuda kõigega valmis, mis vaja.  Kuusiku katseaias arvestati tänavu kartulisaagiks 70tonni hektarilt.  Minu aed on veel õitest täisehtes, kurk ja tomat jm aiasaadused toidulaual. Noored mustikapõõsad andsid saaki. Metsast on saanud seeni, rabast jõhvikaid.

Krüsanteemid, mille tillukesed juurikad eelmine suvi maha said on kõrged ja säravad.

Sügisastrid hakkavad oma ilu näitama.

Aretatud 1950. aastal K. Foerster'i poolt, ebatavaline õiekuju sel vanal saksa sordil. Rikkalikult õitseb hilissügisel. Kitsad, hõbedaselt roosad kiirõielised õisikud, mis paiknevad ümber kollase keskkoha. Taime kõrgus 1 meeter.

Kaunid intensiivsed erkroosad, kollaste südamikega õied. Õisikud käharad, tugevad. Lehed on karedad, kuni 5cm. Taime kõrgus 1 meeter. 

Elab üle ka pisikese põua. Ei talu savimulda. Taime elujõu säilitamiseks tuleks taime jagada kevadeti korra, kahe kuni nelja aasta jooksul.

    

Karikakra moodi õiekujuga, efektsete taevasiniste õitega püsik. Pilgupüüdja sügiseses aias. Õitseb väga rikkalikult, lausa massiliselt. Sobilik massistutuseks. Auhinnatud  RHSi poolt jagatava Award of Garden Meriti´ga.

Ühegi lille õievärvus pole temaga võrreldav. Õied kakra taolised ja suurepoolsed. Varre tipus tihedates hargnenud kobarates. Varred püstised, tugevad, jämedad, karvased, kõrged 130cm. Lehed siledad, nende alused on veidi ümber varre keerdunud. Lehe pikkus kuni 6cm, kitsas.

Autor Bob Brown 2019. aastal, suurepärased, väga atraktiivsed, keskmise suurusega õied.
Aster novae-angliae 'Primrose Upward' on püsik, mis armastab normaalset mulda, eelistab päikest. Väga õiterohke ja pikalt õitsev püsik. 

Pimestavalt erksad roosad topeltõied ja hea juurdekasv. Päikeses kasvavad 1meetri kõrgused, võivad vajada tuge oma rikkaliku õitsengu ajal.

Aster novi-belgii aretamist alustas Midlandsi õlletootja Ernest Ballard. Ta märkas oma Malverni aias istikut, mis tema arvates oli väga hea. Seejärel esitas ta selle RHS-ile hindamiseks ainult kahel korral tähelepanuta jätmiseks. Lõpuks, pärast jätkamist ja kolmandal proovimisaastal, anti Asterile "Beauty of Colwall" esimese klassi sertifikaat . Perekond Ballard on sellest ajast peale aretanud ja nimetanud palju häid kultivare.

Kalimeris pinnatifida 'Hortensis' Lõhine kalimeris 'Hortensis' on imeline aeglaselt kasvav mitmeaastane taim, mis kerkib kevadel ja moodustab tiheda 0,5m kõrguse põimunud vartega laigu, mis on kaetud õunarohelise sakilise lehestikuga, millel kreemjasvalged krüsanteemilaadsed topeltõied läbi suve. Kui vaadata piisavalt tähelepanelikult, on näha kroonlehtede alumisel ringil kerget lavendlipunast põsepuna.

Kalimeris mongolica 'Hortensis', nagu paljud kaua õitsevad taimed, tuleb ka tema suve keskpaigas või hilissuvel kõvasti maapinnale tagasi lõigata, mil ta näeb räbalavõitu välja. Ja ta on peagi tagasi uuesti kasvav ja värskes õitsengus.

Kalimeris on vähenõudlik ja vähest hoolt vajav püsik. Kasvukohaks sobib kõige paremini viljakas ja vett läbi laskev pinnas täispäikeses või poolvarjus. Noorelt taimelt tuleb eemaldada võsundid, siis püsib ta tugev ja kompaktne ega lamandu. Jagada kevadel.

Aster sedifolius 'Nanus'  Kibe aster 'Nanus'. Kollaste südamikega lavendlivärvi õied, mis ümbritsetud kerge ja koheva lehestikuga, loovad enda ümber armsa õrna välimuse.  Varakevadine aeg, kui taim pole veel jõudnud uusi kasve kasvatada, on parim aeg teda pisut puhastada, aitab säilitada kompaktset vormi.

 

Madal, vara õitsema hakkav ja õied sügiseni.

Aedhortensiad ka uhkeldavad.

Varjutaimena tuntud lursslill näitab end täispäikeses küllalt uhkelt.

Üks Maximast ostetud roos on minu kõrgune ja milline aroom!