Kevadtuultes

Tänavune kevad on olnud nagu see pronksivärvi kõrreline külm ja kuiv, aga kaunidust lubav. Nüüd see rohke kosutav vihm. Lõõskava päikesega 2 päeva oligi.

Roosidele on lumerohkus oma jälje jätnud. Palju vaja põõsaste kõrgust maha lõigata. Ühe roosi olin istutanud nelkide alale. Tuleb teada, et nelgi ja roosi  kooselu pidigi võimatu olema. Elumärke ei ole roosil enam. Korsika lumeroos ka jääb tänavu õiteta, aga alles ikka. 

Pojengid kerkivad, enamus neist väga noored.

Juno bucharia ´Evening Shade´, praegu hakkab vist seeme juba valmima. Ehk saab teda seemnest paljundada.

Adonis vernalis ehk kevadadoonis on päris pikalt õitsenud.

Himaalaja jalgleht oma vihmavarjulise tulekuga ja õhtuks sulguvate õitega.

Epimeediumid hämmastavad oma olekuga. 

Epimedium ´Amber Queen´ .Robin White of Blackthorn Nursery ( E.flavum x E.wushanense ).

Väga ilus oranžikaskollane, õied kanduvad hästi lehestiku kohale. Igihaljas lehestik on puhkedes suurepäraselt marmorjas punasega.

Võib ulatuda 30–40 cm kõrguseks, kergesti kasvatatav varjulises kohas igas heas happelises kuni kergelt lubjarikkas aiamullas Sügavkollased õied, tupplehtede tagakülg on punase varjundiga ja kroonlehed on punasekirjud.

Brunnerad.

Arisaema amurense, amuuri tulivõhk

Pilte maikuust.

Darmera peltata, kilpjas kilpleht.

Täiesti uskumatu kobarhüatsintide seas, Muscari armeniacum "Fantasy Creation" Helve kaunitarid.

Rodgersiad.

Myosotis alpestris, aed lõosilm

Dicentra formosa `Aurora`

Tiarella wherryi, hõlmine tiarell

Kevadised värvilaigud

Üks külmade talvede eeliseid paljudele püsikutele on see, et mida kauem ja häirimatumalt nad saavad puhata, seda elujõulisemad nad on. 

Siinsele külmahoidvale metsanurgale lisandub savipinnas, mis ka hoiab jahedust kinni. Temas on toitaineid, aga taimedele ei jätku tihti õhku ja mullapind muutub  kergesti kivikõvaks. Muidugi on suur istutusala ka erineva pinnasega.

Kui õhutad peenra, leiavad ka kassid selle heaolu. Kassid käivad praegusel ajal kordamööda metspipras püherdamas, ei tea, mis lõhna neis lehtedes, et niisugune kevadine lõbu.

Hästi paljunevad krookused. Suvel katab neid õitsev hallnelgi meri. Praegu trügivad läbi nelgi lehestiku.

Crocus Chrysanthus Cream Beauty.

Üks silmarõõm tekkinud, mingi taimega kaasa tulnud. Jooksen teda ikka vaatama. Aga nimi?

Adonis amurensis Amuuri adoonis Olgast.

Kirgaslillede väli on lumekuppude asemel praegu. Suveks kerkivad sinna hostade suured lehed ja rodgersiad.

Harilik lõokannus Corydalis.

Tomatiseeme

 Kaalium mõjutab soodsalt tomati maitset, varte moodustumist ja viljade arengut. Samuti on see võimeline kaitsma tomateid erinevate haiguste eest.

Fosfor muudab taimed ebasoodsa keskkonna suhtes vastupidavaks, tugevaks juurestiku, kiirendab teiste toitainete assimilatsiooni ja töötlemist.

Lämmastikväetiste kasutamine suurendab juurestiku kasvu ja arengut.

Kogenud aednike sõnul vajavad tomatid produktiivseks eluks umbes 20 mikroelementi. Kõige väärtuslikumad on:

• boor - vastutab vitamiinide ja suhkrute toitumise eest;
• tsink - põhjustab intensiivset taimekasvu, moodustab suuri terveid vilju;
• mangaan – aitab tõsta tomatite vastupanuvõimet sellisele haigusele nagu pruunlaik;
• magneesium - oluline ajal, mil viljad hakkavad arenema.

Valida seemnete hulgast suurimad ja leotada neid soolases vees. Külvamiseks sobivad seemned lähevad põhja. Need, mis pinnale ujuvad, on tühjad ja ei idane. Teisel päeval on  näha.

Valmistage kaaliumpermanganaadi nõrk roosa lahus ja leotage seemneid selles pool tundi. See lihtne protseduur aitab vabaneda olemasolevaist infektsioonidest seemneil. Kuivatage seemned paberrätikul.

Valmistage puutuha lahus (1 suur lusikatäis tuhka liitri sooja vee kohta) ja hoidke selles seemneid. See on vajalik väärtuslike tomatite saagikuse suurendamiseks. 8-12 tunni pärast eemaldage seemned lahusest ja kuivatage.

Pane seemned väikesesse marli kotti ja jäta 12 tunniks toatemperatuurile seisma.  Liigutage seemnekott veel 12 tunniks külmiku ülemisele riiulile. Korrake seemnete liigutamise protseduure kahe nädala jooksul.

Seemned on vaja külvata kaks kuud enne taimede istutamist kasvuhoonesse.

Tomatite kasvatamiseks poest substraati või aia (aurutatud) mulla segu puidutuha või sõelutud jõeliivaga. Kasutage väetisena superfosfaati.

Valage kastidesse muld, tehke madalad sooned. Haarake seemnetest ükshaaval pintsettidega ja pange need maasse. Seemnete vahele tuleb jätta 1 cm vahemaa. Katta seemned õhukese mullakihiga, niisutada ja sulgeda läbipaistva kotiga.

Seemned idanevad maksimaalselt viie päevaga. Pärast seda saate pakendi eemaldada ja kastid heledasse kohta ümber paigutada. Optimaalne temperatuur idanditeks on +15°C. On vaja tagada, et kasvukohas ei oleks tuuletõmbust. Ärge istutage seemikuid otse aknalauale.

Kui kaks esimest pärislehte kasvavad, istutage seemikud üksikutesse pottidesse koos mullapalliga. Nõrgad on targem eemaldada kohe.

Kastke seemikuid sooja veega juure altpoolt, kui muld kuivab. Väetada üks kuu pärast seemnete külvamist ja enne kohale istutamist. 

Hoidke paprika seemneid pool tundi tugevas kaaliumpermanganaadi lahuses ja loputage seejärel kraani all. Laota seemned riidele või vatipadjale, mässi ja immuta ohtralt kartulimahlas (värskelt pressitud). Hoia seemnetaldrikut (niiske lapi sisse mähituna) toatemperatuuril. Ja igal hommikul pane paprika seemned 3-4 tunniks külmkappi. Seemned idanevad tavaliselt juba teisel päeval ja kõige tihedamaly - 4-6 pärast.

Ainus, mida kevademärgina väljas märgata, on sarapuu urvad ja päikesevalgus.

Ei taha ei covidist ega sõjast sõna võtta, aga see kummitab. Mu esiemad ja -isad on kõiksugu hullustest läbi tulnud, nende tarkus ja elurõõm võiks kuskil kuklataga olla kaasa antud.

Mahetooted polegi alati head

Mahepõllutooted polegi alati head.

Taimed toodavad rohkem antioksüdante, kui neil on kahjurputukad.

Antioksüdandid kaitsevad inimesi haiguste eest, hoiavad vaimset tervist ja mälu, aitavad vältida vanaduse koormat. Metallid roostetavad või lahtilõigatud puuvilja pind muutub pruuniks. Antioksüdandid takistavad oksüdatsiooni, mis kokkupuutel hapnikuga toob enamjaolt kaasa kahjustuse.

Et saaki või sööki saada tuleb taimi loomulikult kaitsta.

https://epkk.ee/taimekaitse-ajalugu/

 Taimedes sisalduvad ühendid võivad putukaid nii meelitada kui ka peletada.

https://returntonow.net/2020/03/03/study-bug-attacks-give-fruits-and-veggies-way-more-antioxidants/?fbclid=IwAR3FT40RKE67kdjKTi86aYBlGXcIJr2yak9IilzvK8yZCxqMg2pw6NstaMg

Seemnete idandamiseks lisatakse 30ml vesinikperoksiidi ½ liitrile veele, leotada seemneid ööpäeva, lisatakse sama kogus H2O2-te iga kord, kui vaja näib olevat niisutada. 

Kastmisvees olev hapnik intensiivistab taimede kasvu, hoiab ära juuremädaniku. Suuraednikud, põllumehed on suurendanud saaki sellega, et lisavad vesinikperoksiidi kastmisveele. Ta on ka suurepärane taimekahjurite hävitaja.

Keemiliste säilitusainete eemaldamiseks puhastada puuvilju, kus ½ klaasis vees lahustatud supilusikatäis vesinikperoksiidi.

Pean ütlema, et Saaremaalt pärit ökojahust tehtud kaste on väga hea maitsega. Sel jahul oli ka väga lühike realiseerimisaeg.

 Samas on meie ülepõllu maad rentiv mees nüüd ökotootja. Ta on kümneid aastaid kõikvõimalikke herbitsiide ja ka Roundupi sellele põllule ja tuulele külvanud.

Stachys sylvatica Mets-nõianõges

 Kuivas kohas kasvab mets-nõianõges, looduslik metslill, mõnekümne sentimeetri kõrguseks, heas rammusas mullas teiste taimede varjus sirutab ta õisikud lausa enam kui meetri kõrgusele. Tema rohelust saab märgata juba märtsi lõpus ja taim on täielikult lehtedes ning biomassi haripunkt on juuni alguses, mil hakkab õitsema punaroosa värvusega  juulist augustini ja külvab seemneid. Ka juurt pidi edasi minev ja liialt ruttu paljunev.

Metsnõianõgesel võiks olla aias poolvarjuline kasvukoht, näiteks ehitiste põhjaküljel ja puude hõredas varjus. Päikese käes kasvades tahab kastmist, sest vajab niiskemat mulda. Ta on ilus suurema kogumikuna, kui moodustab ühtlase kõrge pinnakatte. Kuivemas kohas on jällegi õisikud ilusamad – männasevahed jäävad lühemaks ja õisik on kompaktsem. Vars on ruudukujuline, märgatavalt karvane. Piki vart on märgatavad sõlmed, millest lähtuvad lehepaarid südamekujuliste keskmiste roheliste lehtedega. Südamekujulised lehed on salveirohelised ja kuni 6 cm pikad, kuid umbes 3 cm laiad. Servadel on kogu pikkuses hammastik.

Athyrium filix-femina Naistesõnajalg

Sõnajalad tärkavad hiliskevadel. Nad on aeglaselt kasvavad metsataimed. Metsaäär on neid kohalikke täis. Nende paljunemine on üldiselt eostega.

Athyrium´e on  üle 80 liigi ja neid on üsna lihtne kasvatada mitmesugustes aiatingimustes. Hoolimata varjuliste taimede mainest saavad paljud athyriumid päikese käes hästi hakkama seni, kuni neil on piisavalt niiskust.

 Athyrium (Lady ferns) on pikka aega hinnatud (oli viktoriaanlik sõnajalgade hullus), kuna see on kergesti kasvatatav ja suurejoonelise välimusega sitkete, heitlehiste aiasõnajalgade perekond. 

Ladinakeelne sõna filix, mis tähendab sõnajalg ja femina, tähendab naist.

Athyrium filix-femina 'Frizelliae' hakkab silma ilusate silmatorkavalt pikkade ja väga kitsaste lehedega, millel ümarad, pallitaolised leheosad, mis on kinnitunud keskribale ja sarnanevad helmepaelale. Päris ebatavaline taim. Vanusega võib nn. helmelisus väheneda.

Proua Frizell märkas seda esmakordselt 1857. aastal rändrahnude vahel Avonmore'i jõel Castle Kevinis (või teiste allikate väitel tema aias) Wicklow' krahvkonnas Iirimaal  ja kaks aastat hiljem kaevas selle üles ja esitas mõne aja pärast Trinity College'i botaanikaaiale. 

 Efektne kiviktaimlates, varjutatud äärispindadel või metsaaedades, varjulistel aladel ojade või tiikide ääres. Kõrgus ja laius 40cm ümber.

See sõnajalg on ka eriline. Kohalik.  Metsa ääres on hoopis teistsugused, tavalised.

Tõeline kaunitar mu aias on pooligihaljas looduslik hübriidne maailmas populaarne jäik sõnajalg Dryopteris x remota on hübriid Dryopteris affinis x Dryopteris expansa. Looduslik elupaik Iirimaalt läbi Kesk-Euroopa kuni Ida-Aasiani. Üks varajasemaid kevadel oma kullatoonilise varreosaga. Tuleb lume alt rohelisena välja.
Ta võrsub püstiselt, ent tipud kõverduvad ja hiljem lehed asuvad ühel tasapinnal ja kaarduvad graatsiliselt mõnevõrra horisontaalselt. Igihaljas hübriid, millel on atraktiivsed kahekordsete selgelt poolitatud läikivate lehtedega lehvikud. Lehe sakilised osad on ovaalsed. Terved lehed võivad olla meetri kõrgused ja 30cm laiad, aga tänu peentele lehtedele ei näe robustsed välja. Kasvab hästi poolvarjus, ei vaja happelist mulda, küll aga niiskust. Metsa tingimustes paljuneb seemnetega hästi. Talub -15 ilma kahjustusteta, juure külmataluvus -40. Toimib erakordselt hästi piirkondades, kus on äärmuslikud kliimatingimused talvekülmast suvekuumuseni.

Üle talve elanud lehed soovitatakse pärast öökülmi ära lõigata uute lehtede tekkeks. Pole mulla PH suhtes valiv, aga vajab pidevalt niisket hästi kuivendatud pinnast.

 Isegi sõnajalgade guru dr John Mickel kuulutab raamatus "Ferns for American Gardens": "See on üks mu lemmikuid aia sõnajalgu." Taimed on kasvatatud saksa sõnajalaeksperdilt Wolfram Gassneri ´lt saadud eostest.

Alljärgnev tekst netiavarustelt:

Hübriidina on see sõnajalg olnud paljude botaaniliste spekulatsioonide objektiks selle tõelise vanemliku päritolu üle. Kahtlustatavate hulgas on Dryopteris filix-mas , mis on ristatud D. carthuasiana ja D. dilatataga, ning hilisema taksonoomilise kirjanduse kohaselt on tegemist D. affinise ja D. expansa ristandiga . Praegused spekulatsioonid, mis on kindlaks tehtud tsütoloogia, morfoloogia, kemotaksonoomia ja molekulaargeneetika abil, näitavad, et see on hübriid D. carthusiana ja puuduva (võimalik, et väljasurnud või avastamata) taksoni vahel, mida tuntakse kui D. "semiaffinis" (BPS Fern Gazette, vol 20, osa 2). , 2015) .  Igal juhul oli mul õnne, et mul oli võimalus kasvatada seda eostest, mille sain 1980. aastatel Briti Pteriodoloogia Seltsi eostevahetusest ja kandsin selle 1985. aastal oma kataloogi müügiks. Sellest sai ühe hea sõbra lemmik, keda jagasin. see koos New Yorgi botaanikaaias John Mickeliga. 

Sõnajalad on antiikaja elavad valvurid, Maa rohelised kroonikad, nende nikerdatud lehti vaadates on nagu miljoneid aastaid tagasi looduse poolt kirjutatud vana raamatu avamine.

Need taimed ilmusid siis, kui Maal ei olnud lilli, linde ega isegi dinosauruseid, nad on kliimamuutused edukalt üle elanud ja mängivad jätkuvalt olulist rolli looduslikes kogukondades, aidates säilitada looduslikku tasakaalu metsades, soodes, kivides ja isegi puudes.

See, mida me tavaliselt nimetame "sõnajalaleheks", ei ole tegelikult leht.

See on vaiya - modifitseeritud põgenemine. Ta ühendab varre ja lehe omadused. Noor vaiya on esialgu mähitud tigude moodi spiraali, et kaitsta õrnu rohelisi. Seejärel rullub see lahti ja muundub elegantseks pitsistruktuuriks, meenutades sulge.

Erinevalt õitaimedest ei pea sõnajalad mesilaste ja tuulega lärmakaid pidusid oma geneetilise info edastamiseks.

Nad paljunevad ise. Kannustel pole kesta ja toitainete varusid, seega vajavad nad idanemiseks niiskust. Selle tõttu elavad sõnajalad varjulistes kohtades - ilma veeta lihtsalt ei saa uut elu alustada.

Peamine erinevus teiste taimede sõnajalgade vahel on nende hämmastav elutsükkel.

Sõnajalal on kaks põlvkonda, kes vahelduvad. See on kaasaegsete taimede seas haruldane.

Esimese põlvkonna sporofite. See on täiskasvanud sõnajalg suurte suudega, mis moodustavad tema suu alumise külje.

Teine põlvkond on gametofit. See on pisike, peaaegu nähtamatu südame moodi taim, küüne suurune. See elab otse maapinnal. Sellel moodustuvad seksuaalrakud - mees ja naine. Kui niiskus ilmub pärast vihma, ühenduvad rakud ja neist kasvab uus sporofit.

Seda paljunemismeetodit nimetatakse põlvkondlikuks vahelduseks ja see muudab sõnajalad ebatavaliseks. Enamikel taimedel on vaid üks nähtav põlvkond, kuid sõnajalgade jaoks on mõlemad põlvkonnad iseseisvad ja omamoodi olulised.

Nii erinevad sõnajalad teistest taimedest mitte ainult antiikaja, vaid ka elustiili poolest – hämmastav võime eksisteerida kahel kujul.

Sellist puud

Sellist puud nägin esmakordselt. Suur ja võimas salmiline kask ehk maarjakask (maarjakõiv), ka karjala kask - veidi salapärane ja püha. Puud on otseselt seostatud Neitsi Maarjaga, kutsutud Neitsi pisara ehk hingepuuks. Betula pendula var. ..

Kaskede kohta.

 https://ezoteriker.ru/et/kakuyu-rol-vypolnyayut-chernye-polosy-na-bereze-zachem-nuzhny-chernye/

Kuivenduskraav

 Värsked hundi jäljed lumel, mis lagedale põllule läksid. Kraaviäärtpidi oli ka pikalt läinud. 

Jäljed auto juurde tekkisid sel ajal, kui metsas olime.

Käisin lihtsalt mehega kaasas. Ta tahtis maja jaoks palke langetada. Praegu kaduneljapäeval pidi just õige aeg olema. Mändi ja kuuske võttis. Covid võttis mu mehe maha, nii et ta oli intensiivis 3 nädalat ja sai koju 19.novembril. Kui ma alul vaatasin ikka maa peale rohkem, siis pärast ka ikka tüvede sirgust. Maha võtmiseks läks ainult sirge puu.

Mäleta mind

 Lein on armastuse teine pool, selle vari ja valu.

See on "Dido itk" ooperist "Dido ja Aeneas" Henry Purcell (1659 - 1695), koorile (London City Voicesi koor) seadnud Lennox ja Mike Stevens.

Lugu inimese haprusest, hülgamiste teravusest. Aenease poolt hüljatud Dido. Kõik see valu.

Palliatiivravi kohta Annamaria´lt. See ei ole ainult – nagu paljud usuvad – teraapiad, mida patsiendi olukorras meeleheitlikult rakendatakse kannatuste leevendamiseks, vaid ideega, et lõppkokkuvõttes on need asendusravimid ja tegeliku paranemise eesmärgil ebaefektiivsed. Asi pole isegi looduslike ravimite kasutamises keemiliste asemel või vähemalt mitte ainult selles . „

Palliatiiv ” – selgitab ta mulle – tuleb ladinakeelsest sõnast „pallium”, mis tähendab mantlit. Ja mida mantel teeb? See kaitseb ja soojendab, katab ja kaitseb, ümbritseb ja saadab...
Palliatiivravi on kannatajate ja nende pereliikmete vastuvõtmine kaitsemantli all: see leevendab kindlasti füüsilist valu, aga ka kogu inimese ja teda abistavate eest hoolitsemine, teekonna raskuste jagamine.
See kaitseb hirmu eest, soojendab dialoogi soojuse, naeratuse ja sõnaga; see haarab endasse väikeste, kuid suurte žestidega, mis on lihtne, kuid siiras vastuvõtt. See on kellegi juhatamine konarlikul teel, muutes paratamatu üksindustunde vähem koormavaks neile, kes seda läbivad, sest me oleme kõik üksi surma ja teatud mõttes isegi elu ees. - Kaitstud austuse tekiga.-

Kurbuses

 Imeline, ilus inimene - tütar, õde - meie Marii on lahkunud. Ta elas meist kaugel oma töö tõttu ja me ei näinud teda tihti, aga me alati teadsime, et ta on olemas. Ja ta oskas meid rõõmustada, särada. Nüüd on teisiti.

Elutee pikkust arvestatakse aastatega, ehk võiks seda mõõta läbitud jalajälgedega, sest ta armastas avastada uusi maid, leida huvitavaid inimesi. Olles oma suure sisemaailmaga võrratu sõbranna, hea kaaslane. Ta oli oma õnne otsinguil, nagu me kõik siin elus.
Ta oli väga eriline, linnulennult püüdis ta momendist ainutabast ilu. Olemuselt õrnas ja ülitundlik. Sportlik ja kaunilt liikuv. Ta hääl meelitas sind alati, ning ta oskas rääkida kuues keeles. Tema kunstnikuolemust peegeldas ta ümbrus. Tal olid väga tugevad tähenduslikud unenäod, mida ta võis edasi jutustada. Erinevate väljamõeldiste illustratsioone armastas ta joonistada pliiatsiga. Ka lilled õitsesid ta puudutusest. Sihikindluse ja tugeva töövõimega väike vapper naine, keda austati, armastati ja kes omal jõul kõigega toime tuli. Tema töö nõudis mehelikku taipu ja tehnilisi teadmisi. Ta sukeldus täiesti tundmatutes kohtades ja tuli ikka pinnale. Viimased 4 aastat elas ta Šveitsi mägede, järvede ja looduse lummuses, töötades insenerina Śveitsi firmas, mis toodab ventilatsiooniseadmeid kangatootmisettevõtetele üle maailma. 

Ta naljatas, et ega ta siit enam ära tule.
Haiglas, kuhu ta sattus, käisid ta head sõbrad lillede ja heade soovidega. Õele ta ütles, kui too murelikult ära sõitis, et ega ma selle aasta sees veel sure. Aga see aasta jäi pooleli - 21.11.2021.

15 juulil 2021.a. ta kukkus jalgrattaga, et mitte otsa sõita 2-3 aastasele lapsele, kes ta ette jooksis. Ta nagu väga viga ei saanud, aga 31.augustil tuli tal pöörduda EMO-sse, kus tal pandi seljatugi paariks nädalaks. Aga olukord pöördus sootuks tõsisemaks. Tehti veel paar operatsiooni võitluseks rinnavähi komplikatsioonidega. Esmaspäeval anti talle teada, et palju päevi ei ole enam ja pühapäeva hommikul ta suri.

Kuni algkooli alguseni elasime kahekesi. Ema ja tütar. Tal oli küsimusi, millele vastatagi ei osanud. 

Kus hing on? Kurgus või lõua all?

Millest on tehtud vesi? Kas maa on sünnitanud vee?

Kuidas sea sees on sealiha?

Ema, kas päike läks pilve taha nutma või?

Vahetame ära. Mina olen päike ja sina pilvetütar. Siis oleme mõlemad taevas. On ju, päike soojendab pilvetütart. Päike on kuum.

Ja kui ta tahtis pai saada, ütles. Silita kassi, vaata kui krõnksus ta on.

Kui me käest kinni kõndisime, ütles ta, et meil on nüüd kolm kätt.

Marii jäi minu ema väga armastatud lapselapseks.

R. lapsendas ta 1989.aastal.

1989.a. sai ta omale õe L. ja 1992.a. venna A.

Elu on üürike. Iga päev on kingitus. Oleme tänulikud paljude  hetkete eest, mida koos läbi elasime, õppetundide eest, mida saime. Tunne, et sa valvad meid pilvepiiril ja hoiad, saadab meid.

Olen igavesti tänulik, et olen sinu ema.

Kui ma ei ole enam sinuga

Ma ütlen sulle, kus ma olen

Ma lehvitan mööda seda joont

Kus sinine taevas suudleb merd. P,H.Poetry

Mida tugevamalt me armastame

Mida rohkem me leiname

Seda raskem see on

Et minna edasi, kui nad lahkuvad.

Becky Hemsley

Ma ei saa eriti rääkida, kaotasin kellegi lähedase On lihtsalt mõned asjad, mida su silmad ei näe. Vabanda mind, kui ma olen vaikne, mul pole palju öelda, ma pole olnud endine. Sellest valusast päevast saadik Maailm on liiga vali nüüd Mu süda ei suuda toime tulla See on murtud, ma kardan ja vastumürki pole, nii et praegu on kodu koht, kus ma jään oma südame eest hoolitsema, turvaliselt ja teiste eest peidetult.