Kirju püvilill Fritillaria meleagris

Taime kirjeldas esmakordselt 16. sajandil taimeteadlane John Gerard, kes teadis seda ainult aiataimena ja looduses registreeriti see alles 1736. Teda on kunagi korjatud looduslikult niisketelt rohumaadelt ja jõe niitudelt tohutul hulgal ja müüdud lõikelillena. Eelistabki hea drenaaźiga pinnast, mis huumusrikas ja lähedane looduslikele niitudele. Nüüdseks on ta ohustatud liik. Vettimist ega lubjarikkaid alasid ei kannata. Õitseb mai alguses, kui veel paljud tulbidki pole alanud. Ta on kerakujulise sibulaga, mis sisaldab  mürgiseid alkaloide.  Igal aastal tõusevad sellest lehed ja õied. Lehed kitsad, varrelehti vähe, mõnel isendil on 2 pikka sarve, kuid need on lihtsalt ülaosas olevad lehed.Varred on punakad ja neil on väiksed villased karvad. Õied ripuvad allapoole, 6 kroonlehte kolm peal, kolm all. Igal kroonlehe keskel on tumedam laik, sellest kohast on õis kollakas roheline. Kroonlehe tipus on kergelt karvane roheline ots. Emaka ümber on 6 valget tolmukat kollaste otstega. Seemnepead on pikergused, tugevad koosnevad kolmest osast, mis lõhkeb kolmeks, kui seeme valmib. 25-30cm kõrgused. Pealsed kuivavad pärast õitsemist ja jätavad peenrasse tühja koha. Aias kasvades eelistab päikselist kohta kuni poolvvarju. Aedades küllalt levinud, nimeks ka maletulp. Tema sale vars kannab purpurpunaseid või valgeid laikellukjaid õisi. Sibulad väiksepoolsed. Mürgine taim. 

Fritillaria meleagris Alba on valgeõieline. Aphrodite on suureõieline kergelt ruuduline ja valge kahvaturoheline. 

Hariliku püvilille (Fritillaria imperialis) ehk keisrikrooni rusikasuurune sibul istutatakse veidi külili (see peatab vee kogunemise ja sibula mädanemise) 20-30 cm sügavusele, liiva alla ja peale. Varajane õitseja, kes äratab tähelepanu oma eksootilise välimuse ja uhke männasja õiekrooniga. Pea meetri kõrgune ja särav. Võib kasvada aastaid kogumikuna murus. Vajab päikest ja aiarammu, raske savine pinnas ei sobi neile. Kaaliumkloriidi võib anda kevadel ja sügisel, see soodustab õitsemist.  Kollase ja oranzi ja punaka krooniga on neid. Palju erinevaid.  Mõned lausa liiliaõisikuga. Taimevarsi peale õitsemist ei murta, vaid seemnekuprad näpistatakse ära. Võib ka kuprad jätta ja lehed näpistada. Suvel pealsed kuivavad ja taim närbub. Sibulad aga jäävad ootama uut kevadist õitsengut. Jagatakse neid sügisel, nad paljunevad hästi.

Fritillaaria´d on liilialiste sugukonnast. Sageli on neil õied kellukese- või tassikujulised allapoole noogutavad ja suurem osa neist on kevadõielised. Teatud liikidel on õied, mis eraldavad ebameeldivat lõhna.  Ekstrakte neist on kasutatud Hiina meditsiinis köha raviks. Siiski ettevaatust, nad on mürgised, ka nahka ja silmi ärritavad.

Sibulad pannakse maha septembris 40cm sügavusele ja suurte sibulate vahekaugus  30cm.

https://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/lohnavate-oitega-parsia-puvilill?id=66150412

https://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/miks-puvilill-kuidagi-oitseda-ei-taha?id=74861303

Sool, sooda, sinep, keefir, pärm

Sool aias
 - Puuviljapuud pihustatakse enne õitsemist tugeva soolalahusega, et vältida seenhaigusi.

- Pool klaasi soola lahustatakse ämbris vees ja kord hooajal kastetakse sibulad jahukaste ennetamiseks ja sibula kärbeste hävitamiseks. 

Tihti raputan lihtsalt soola porgandite või sibula reale, kui märkas kärbse kahjustust ja väga hästi mõjub.

- Peet armastab väetamist  soolveega. Kaks korda. Esiteks  4-5 tõelise lehe tekkimise ajal ja kuu enne saagikoristust.  100 grammi soola lahustada 10 liitris vees.

Sooda aias
- Kui kasvatate viinamarju, ärge unustage, et marjade küpsemise ajal pihustage viinapuud lahusega - 75 grammi 10 liitri vee kohta. See protseduur kaitseb viinamarju halli mädaniku eest ja suurendab suhkrusisaldust marjades.

- Sama lahendust võib pihustada kõigi viljapuude vastu, et võidelda lehtede röövlite vastu.

- Sooda on üks tõhusaid vahendeid jahukaste vastu. Kurkide profülaktiliseks pihustamiseks kasutatakse lusikatäis liitris vee kohta lahust. Karusmarju ja sõstraid töödeldakse lahusega - 1 spl. soodat, 1 tablett aspiriini, 1 tl. pesuvahendit või vedelseepi, 1 spl. taimeõli 4,5 liitrit vee kohta. 

Karusmarjapõõsale kõige lihtsam tuhk peale valada ja jahukastet pole.

-  (1 tl 10 liitri vee kohta) lahust valatakse kurkidele, et vältida lehtede enneaegset kolletumist.

- Et vältida röövikuid, paljud aednikud puistavad soodat kapsa lehedele.

Hea vahend kapsausside vastu on hambapasta. Eriti hea piparmündiga "Мятная", pool tuubikest 3-4 l veega segatuna ja pritsida sellega kapsapäid. 

Sinepipulber aias
 Sinep ei meeldi paljudele aiakahjuritest, seepärast puistatakse sinepipulbrit suvel.

- Kõigepealt aitab sinep aidata keerulises võitluses nälkjatega. Pulbrit puistada taimede vahele.

- Kapsa lähedale. Ka nõgesevars kapsa kõrvale maasse torgata.

- Sinepi infusioon toimib hästi koi, liblikate, tigude, lehetäide ja muu vastu  Selle valmistamiseks valatakse 100 grammi sinepipulbrit 10 liitri veega üle ja lastakse seista kaks päeva. Seejärel filtreeritakse, lahjendatakse veega 50:50 ja lisatakse igale ämbrile 40 g seepi, et paremini nakkuks. Õunapuudele soovitatakse pihustada seda infusiooni 15-20 päeva pärast õitsemist ja marjapõõsastele suvel.

 
Kefiir või vadak aias
 - Kefiiri ja muid piimatooteid kasutatakse reeglina patogeensete seenhaiguste ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks. Piimhappebakterid ja seened pärsivad konkurente ja nad ei kahjusta taimi ise.

- Kefiiri-vee seguga pritsitakse kurgilehti, et peatada nende kollasus. Selleks lahjendatakse kaks liitrit kefiiri ämbri veega.

- Liiter kefiiri, mis on lahjendatud ämbris vees, on samuti suurepärane väetis nii tomatitaimede kui ka täiskasvanud taimede jaoks.

Kõigis ülalmainitud retseptides võib kefiiri asendada vadakuga.

Pärm aias
Lilleaias kasutatakse siis, kui taim lõpetab kasvu või ei anna lopsakat õitsemist tingimusel, et ta on korralikult hooldatud. Taimel toidetakse juuri, välditakse ülalt kastmist.
- Pärm on taimedele suurepärane kasvustimulaator. Neis on rikkalikud toitained, parandavad mulla mikrofloorat, pärsivad paljude patogeenide arengut.

- Kõige populaarsem võimalus kasutada pärmi aias on toitmiseks. Pärmikaste sobib kõigile kultuuridele. See retsept on järgmine: kilogramm pressitud pärmi lahjendatakse viie liitrit sooja veega, seejärel vahetult enne kasutamist lahus lahjendatakse veega suhtega 1:10. Te saate kasutada ka kuivpärmi. Selleks lahustatakse 10 grammi pärmi ja paar supilusikatäit suhkrut 10 liitri vees. Seda "keedust" hoitakse 2 tundi ja seejärel lahjendatakse veega 1: 5.

- Soovitatav on 100g pärmipulk hõõruda 2-3 spl suhkruga, lisada 1,5 - 2 l vett ja lasta 3 liitrises purgis (sulgeda plastkaanega) käärida umbes nädal. Sellest saab u 60-70 l lahust, mida 1 l taime kohta juure kaudu antakse. Kui pritsida lehtedele, siis lahjem lahus, 100 l veega.1 tass ämbrile veele umbes. Saab sööta tomatit, paprikat, baklažaane või kartuleid.

- Pärmikaste on kasulik seemikute jaoks. See kasvatab „hüppeliselt”, imbub  kergesti haritud maasse.

- Kui enne õitsemist valada maasikatele veega lahjendatud pärmi (100 grammi 10 liitri kohta), marjad ei  hallitu. Tomateid pihustatakse mulla kaudu leviva seene taolise patogeeni esimestel märkidel või selle ennetamisel.

- Pärmi kasutatakse EM-preparaatide, „toitainekihtide” ja muude aiale kasulike bioinfusioonide valmistamiseks.

Mida peaks aias pärmi kasutamisel alati meeles pidama?

Esimene. Nagu kõik mikroorganismid (pärmid on seened, nagu meile õpetati koolis), ei tööta pärmid külmaga aktiivselt. Seetõttu on seda parem teha kevadel, kui muld on juba soojenenud.

Teine. Pärm neelab elu protsessis kaaliumi, nii et ärge unustage seda  "kadu" kompenseerida tuhaga.

Reeglina toidetakse taimi pärmiga maksimaalselt kolm korda hooaja jooksul. Enam ei ole vaja.

Piim aias

- kurkide lehtedele üheksa liitrit vett, liitri kooritud piima ja 10-12 tilka joodiga.

- 20 grammi pesupesemisvahendit, liiter piima ja 30 tilka joodi 10 liitri vee kohta aitab vältida kurgi lehtede enneaegset kolletumist.

- Ja hapupiima või jogurti võib asendada suurepäraselt eelmistes retseptides kefiiri või vadakuga.

- Nagu eespool mainitud, kasutatakse Coca-Cola või Pepsit voi kefiiri tomatitele pihustamiseks  lehetäide vastu.

Kurkide rikkaliku saagikuse saamiseks peate neid korrapäraselt söötma! Selleks on leib täiuslik. Valmistage see lihtsalt! Täida ämber 2/3 hakitud leiba koort, vala vett ja purusta, midagi rasket peale. Muidu hakkab leib tugevalt hapnema. Pange ämber kuuma kohta nädalaks. Saadud juuretis lahjendatakse veega 1: 3 ja kastetakse taimi. Sellist söötmist võib läbi viia kord nädalas.
Kui kurgi lehtedele tekib kergelt hele serv, on kaaliumi puudus. Samuti vajavad tomatid punaseks minemiseks kaaliumi tuge.

Tuhk
Kaaliumisisaldus on hea tuhas. Puutuhk on väga leeliseline, 9-13,5. Keskmine mulla ph-tase on 5-7,5. Nii, et iga asja üleküllus pole kunagi hea. Samuti tuleb teada tuha koostist. Kasutatakse lehtpuu tuhka.

Tuhal on täielik mineraalne koostis, mis sisaldab kaaliumi, fosforit ja leelist. Tuhk rikastab mulda, aitab aialilledel pungi kasvatada, hoiab mugavat mulla happesuse näitajat ja kaitseb taimi putukatest. Tuhka saab kasutada korduvalt.

 Saagi saamiseks kõige lemmikum orgaaniline väetis on puutuhk. See on kasulik ja täiesti ohutu. Tuhk hajub varte ümber õhukese kihina erinevatel arenguetappidel.

(2 supilusikatäit tuhka liitri keeva veega ja ligunema kaheks päevaks) infusioonipreparaat aitab jahukaste vastu karusmarjadel.
Puutuhaleotis
1 liiter puutuhka lisada 10 liitrile keevale veele, keeta 20-25 minutit, jahutada, lasta selgida ja kurnata. Kasutada seenhaiguste tunnustega lillede pritsimiseks (jahukaste, hahkhallitus, rooside punakaste).
Palderjani väike pudel 3 ltr veega segada ja seda pritsida kapsastele või sinna ligi, kapsaussid ja liblikad pelgavad seda lõhna.

Kuuseokkatõmmis
500 g värskeid või 150 g kuivatatud kuuseokkaid valada üle 5 liitri veega. Lasta seista ööpäev, keeta 30 minutit, kurnata ja jahutada. Lahjendada veega vahekorras 1:5. Kasutada jahukaste tõrjeks.
Sibulakooreekstrakt.
Põldosjatõmmis
Tõmmise tegemiseks kasutada kogu taime: varsi, lehti ja juuri. 250 grammile taimeosadele lisada 10 liitrit kuuma (mitte keevat) vett, lasta seista 24 tundi. Kurnata ja kasutada lahjendamata. Põldosjatõmmis on tõhus fungitsiid, mida tasub kasutada maasikate ja muude taimede jahukaste tõrjeks. Samuti on põldosjast abi kõrrerooste puhul.

https://sobranna.postimees.ee/4149047/taimetark-soovitab-vutt-vutt-metsa-imeparane-poldosi-ootab

http://www.xn--80afdb0cbapl.xn--p1ai/podkormka-ogurcov-narodnymi-sredstvami-5-rabotayushhix-receptov/?fbclid=IwAR2ddeGHM0kr2_wlbOe6UcWkLzm5neqkhJ6U-TJqafA_OrPN2722B0naqMQ



Mürgitamiseks
floksidele ja iiristele jahukaste vastu topaas, mis on segatud juuste konditsioneeriga, mitte RS-ga.

Maasikaõielõikajale Mavrik
sinepipulber maasikatele. Sõnajalgadega multšimine aitab maasikal toime tulla nematoodide ja halli mädanikuga.

https://kodus.ee/artikkel/12-retsepti-koige-paremad-ja-rohelisemad-kahjurite-torjevahendid

https://mehele.ohtuleht.ee/738053/loe-ja-kasuta-soovitusi-mahedaks-taimekaitseks

Toitmiseks
klaas superfosfaati kuuma veega üle valada, juurde 2liitrit nõgeseleovett ja tuhka 2ltr, lasta seista 3tundi.

Kui kasutada toiteks joodi, siis vaid 3 tilka liitri vee kohta.

http://www.xn--80afdb0cbapl.xn--p1ai/sol-saxar-chesnok-i-kefir-zamenyat-ximiyu-v-ogorode/?fbclid=IwAR2o5tBqQcEYhfcLK1Al55nCzFCbMQCqvB7-R0kFbfZi907Hm3sD0jr7fAs

Hapu pinnase aluselisemaks muutmiseks võib taime juurde koolikriidi maasse torgata, pH muutus toimub aeglaselt.

Harilik vereurmarohi. Peenesta õitsemise ajal korjatud taimed. Neljast puhmast valmistatud materjalile vala peale 10 l vett. Lase seista, kuni vedelik muutub pruuniks (u 20 min). Kurna ja pritsi lahjendamata. Aitab lehetäide ja -kirpude ning teiste imevate kahjurite vastu.

Tuha infusioon lehetäide vastu võitlemiseks

Segage klaas puutuhka 5 l vees, laske sellel 12 tundi tõmmata, seejärel piserdage kahjustatut. See on üks tõhusamaid lehetäide vastu võitlemise meetodeid.

Tubaka infusioon lehetäide vastu taimedele

1 klaas tubakalehti või lihtsalt tubakat.  5 l keeva veega segada, jäta päevaks seisma ja kurnata. Lahus on üsna kontsentreeritud, nii et ärge kasutage seda enne viljade koristamist taimedelt. 

Suurenenud süsinikhappegaasi sisaldus õhus kiirendab valmimist

ja suurendab saaki kasvuhoones.

Kuidas on kohvipaksuga? Annab mingil määral toitainet nagu fosfor ja magneesium. Kompostimisel veidi lämmastikku. Kohvipaks võib olla nõrgalt happeline, aga ebastabiilne. Ta tihendab mullapinda ja on seemikutele kahjulik ja aeglustab ka mõne taime kasvu. Olen sipelgaid sellega tõrjunud.

Kartulikoored kord aastas kevadel sõstrapõõsa ja kuslapuu alla. Neis on tsink, kaalium, fosfor ja magneesium.  

https://lood.delfi.ee/maakodu/aed/korvahark-on-pigem-sober-kui-vaenlane?id=25276197

KOLORADO PUTUKAST VABANEMINE ILMA KEEMIATA!!!

Ühe paki kuiva sinepit laotan ämbrisse vette,

Lisan 100 ml 9% lauaäädikat,

Sega põhjalikult läbi ja pihustan

selle seguga. Putukaid pole olemas.

Kasvustimulaator

Kui pistikutega paljundusmaterjali teha, on protsessi kiirendamiseks vaja kasutada tööstusliku tootmise stimulaatoreid, neist kõige populaarsemaid - korneviinihttps://et.newpathwaytohealth.com/kornevin-kak-ispolzovat.html ja heterooksiini. Kuid on mitmeid kordi testitud rahvatarkusi

- 1,5 liitris vees lahustatakse teelusikatäis mett, varreots pannakse lahusesse üks kolmandik ja hoitakse 12 tundi.

- Kartulil hoolikalt kõik silmad eemaldada, teha sisselõige ja sisestada sinna pistiku vars. Piisavalt jootmisel annab ta kiiresti juured. Isegi vaesed pistikud võivad juurduda sel viisil, sest pistikud on saanud kartulist, palju toitaineid.

- Lisades veele 3-7 tilka värsket aaloe mahla kasutamine stimuleerib ka pistikute immuunsüsteemi.

- Valmistage pärmi lahus (100 mg 1 L) , panna pistik sinna tunniks, seejärel pesta ja panna pistik veenõusse.

Kiirabi surevale taimele. Klaasis vees lahustada 2tl suhkrut ja 1tl kaneeli.
https://maaleht.delfi.ee/archive/taimetoitainete-kattesaadavus-oleneb-mullareaktsioonist?id=74214235

Achillea ptarmica võsaraudrohi

Achillea ptarmica "Double Diamond" võsaraudrohi. Vanades aedades kutsuti mirdiks, sest oma tugevate varte ja valge- nööbiliste hargnenud peadega lillekimpudes kaunis. Kitsaste tumedate lehtede ja puhasvalgete topeltõitega suvel väga pikalt õitsev ja põuakindel puhmas, mis 2-5 aasta jooksul muutub 0,8 meetri kõrguseks. Kasvab niiskes või hästi kuivendatud pinnases täis päikese käes või osalise varjus. Kontrolli all hoidmiseks jagada taime 2-3 aasta takka, küllalt invasiivne. Sügisel või siis kevadel lõigata maapinnani maha. Märgata et poleks lehetäisid ega jahukastet, mida mina pole neil näinud. Väidetavalt põhjustab tugevalt terav lõhn aevastamist. Kuivatatud ja peenestatud lehtedega saab peletada putukaid. Võsa-raudrohi 'Boule de Neige'.

Achillea on harilik raudrohi. Aga tal on palju erinevaid värvilisi kultivare.

Sibula kasvatus

1. Enne istutamist kuivata tippsibulaid nädal 25 kraadi juures, siis leota tippsibulaid 3 tundi soola lahuses 1 spl lusikas soola 1 liitri vee kohta.
Seejärel kaks tundi kaaliumpermanganaadi lahuses. Ärge loputage.

2.Kui ilmub esimene leht, kasta, väetiseks antakse 2 spl. vedelat ammoniaaki, mis on lahustatud ämbris vees.

Pärast 10-14 päeva kastetakse 1 spl. lusikatäis soola 1 liitri vee kohta. Olen soola puistanud sibula ümber, kui märganud sibulakärbest.
10 päeva hiljem kastetakse kaaliumpermanganaadi lahusega.
3. Täiendav väetamine.
Sibulale on väga hea pärmi infusioon: 100 g pärmi lahustada ämbris vees, lasta seista paar tundi ja siis kasta. Päev hiljem tuleb kasta tavalise veega.

Kui kartulit mullatakse, et saada suurt saaki, siis sibulal vastupidiselt aidatakse sibulakaelaosa rohkem maast välja rohimise ajal.

Sibul, porrulauk, murulauk, eriti aga küüslauk ja ilulaugud on katastroofilised naabrid hernestele. Herne kasv ja saagikus hääbub.

Kui kevadel küüslaugu roheline väljas, kasta neid 2spl soola ja klaas tuhka ämbri vee kohta.

Taliküüslaugu küüned maha hilja sügisel. Ridadena umbes 5cm vahedega ja sügavusega. Kui suuremad küüned, siis suuremad vahed. 

Tähtis on maha murda kasvavad seemnepead, et küüslauk kasvataks alla.

Küüslauk koristada kuiva ilmaga augustis. Kuivatan päikse käes ja hiljem jahedas katuse all. Puhastan, lõikan üleliigse osa ära. Juured ja pealsed, aga jätan veidi alles. Hoian külmadeni kasvuhoones. Tuppa toon, panen paberkottidesse, kus kuivab veelgi. Küüslauk nagu küpseb õigeks sel ajal.

Panen klaaspurki alla riisikihi. Riis imeb liigniiskust ja küüslauk ei mädane. Puistan peale veidi soola. Olen hoidnud lahtiselt. (Peale pelargooni lehti ja kaas peale.) Tuppa.

Päris hea kaukaasia küüslaugu säilitamise õpetus on, et küüslauk säiliks köögisahtlis, või puuvillases kotis kevadeni. Nimelt pärast tavalist kuivatamist puhastatakse küüslauk nii, et eemaldatakse pealmine kiht. Trikk on selles, et kõrvetatakse kõigepealt altpoolt sibulaosa ja siis ülemine ´saba´.  Põleteid praegu igasuguseid saadaval.

Porgandi kevadine külv, peet jt.

Tehnoloogia porgandiseemnete valmistamiseks külvamiseks
• valage porgandiseemned riidest kotti, siduge see nii, et seemned ei voolaks välja
• pange kaheks või kolmeks päevaks külma veega täidetud anumasse (ämbrisse, tünni) . See on vajalik seemnete paisumiseks
•  matke kott sooja mulda
• jätke kott sinna, et seemned võtaks idud külge
• paisunud seemnetele raputage tärklis, nii saab nad külvata selliselt et pole vaja harvendada, nad ei hakka näppude külge. Ka sõelutud tuhk sobib

Porgandile augusti lõpus liitris kuumas vees lahustud 1 tl boorhapet ja see lahjendatakse 10 liitris vees.

Mõnikord on porgandid ebameeldivalt kibedad. See on tema kaitsereaktsioon porgandikärbsele. Porgandikärbse vastu aitab tubakasegu. Kahjustus paistab välja krussis porgandipealsest. Kõigepealt raputan sinna soola, kui märkan.

Porgandit ja tilli ei tohiks naabruses kasvatada, ka petersell pärsib porgandi kasvu.

Till külvata päikese kätte.

Porgand kasvab hästi pärast tomatit või kurki.
Porgandi ridade vahel kasvab hästi tippsibul.

Pärast porgandit, kurki või sibulat kasvavad seal hästi kapsad.

Suvikõrvits kasvab hästi seal kus eelmisel suvel olid peedid, salat või kartul.

Kurk kasvab hästi seal, kus olid kapsas või tomat.

Kartul panna kasvama sinna, kus oli peet või kapsas.

Kõrvitsale ei sobi koht, kus eelnevalt kasvas kartul või päevalill, head eelnejad on ristõielised.

Herneste parimad naabrid on porgand, kurk ja kaalikas. Ja sinepit võiks herneste kõrvale külvata.

Herneste külvamiseks teen nii 6 cm sügavused vaod. Päev enne külvamist valan vakku kuuma kaaliumpermanganaadi lahuse, mis hävitab kahjurid. 12 tunniks likku pandud herneseemne tipin seejärel mulda ja katan kerge mullaga.

• Pärast peeti ei peaks sel kohal kasvatama:
• Juurvilju. Porgandi, redise ja kaalika istutamine pärast peeti on halb mõte. Näiteks ereoranž köögivili vajab palju kaaliumi ja fosforit. Kuid porgandid ei saa neid vajalikus mahus. Nii tema kui ka peet kipuvad neid aineid tarbima samal sügavusel mullast.
• Punase värvusega köögivilju. Peedi nematoodid on juurvilja kasvukohas vastuvõtlikud brokkolile, redisele ja daikonile. Samuti ärge istutage pärast peeti lillkapsast ja kapsast. Kuna nende juurestiku areng on kahjurite tõttu tõenäoliselt häiritud.
• Sibulat ja küüslauku. Need köögiviljad vajavad toitaineid nagu kaalium ja fosfor. Peet eemaldab neid mullast väga aktiivselt. Seetõttu kasvavad sibul ja küüslauk aeglaselt ning kaotavad ka resistentsuse seente eoste suhtes.

Punapeet on üks väheseid taimi, mis sisaldab betaiine (B4 vitamiin), erinevaid mineraale, pigmente, mis aitavad kaasa selle tugevale värvusele, eriti kui tegemist on punase peediga. Need komponendid on osutunud võimsateks antioksüdantideks, mis aitavad ära hoida vähi, diabeedi ja muude krooniliste haigustega seotud vabade radikaalide põhjustatud kahjustusi. Sellel on ka põletikuvastased, kasvajavastased ja maksa kaitsvad omadused.

Peedis on uskumatult palju kiudaineid ja toitaineid, mis aitavad puhastada maksa ja käärsoolt. Punapeet aitab rahustada närve ja võidelda stressi tagajärgedega. See toit on silmade tervise jaoks hädavajalik.

Lilleseemnete külvamise ajad

Külvikalender
https://www.maheseemned.ee/et/kalender

Eriti priimulate, päevakübarate, heleeniumite, emajuurte, lavendlite, lobeeliate jt. kohta vt.
https://www.ogorod.ru/ru/outdoor/perennial/11198/Kakie-cvety-nuzhno-sejat-na-rassadu-v-dekabre-i-janvare.htm?utm_campaign=ogorodru&utm_source=popular&utm_medium=sidebar

Mida külvata lume alla vt.
https://www.ogorod.ru/ru/yard/flowerbed/13744/posadka-cvetov-osenyu-kakie-cvety-mozhno-i-nuzhno-seyat-pod-zimu.htm

Adoonis, ebamagun, emajuur, jänesekäpp, kannike, karukell, kellukad, kilpleht, kirburohi, kivirik, klaitoonia, kukekannused, kuldjuur, kullerkupp, kurereha, laudleht, lavendel, leviisia, liivkann, maran, metsvits, mätasjas merikann, nõmmkann, ogaputk, peekerlill, piimalill, kõik nahkjate lehtedega priimulad, siilkübar, sininokk, soldanell, soovõhk, stepirohi, tarnad, tiarell, tulikas, tõnnike, upsujuur - need seemned vajavad idanemiseks külmaperioodi.

Külvan sügisel, või siis jaanuaris potti, mida niisutan,hoian nädalapäevad jahedas + kraadide juures ja siis õue lume alla või külma kasvuhoonesse.

Kevade heitlike ilmadega, kui päike juba kütab ja öö külmetab, viin nõud külvidega kasvuhoonesse. Olenevalt aastast 1.aprilli paiku.

Soojades tingimustes külvata:

Jaanuari alguses külvatakse võõrasemad ja harakalatv.

Veebruaris kuu keskel tehakse talvituma pandud suvelilledest pistikuid.
Külvatakse:
Köögivilja- ja maitsetaimedest  tsillipipart, lavendlit, tüümiani, rosmariini, sidrunheina.
Begooniaid, halli salveid, sinilobeeliat.
Padipõõsas, pelargoon, kirinõges, hõbepael, raudürt, begoonia, gasaania, kalevikepp, lobeelia, leeksalvei, peiulill, petuunia, suutera (bakoopa), thunbergia, vanikkuljus, viltlehet ja võõrasema. 


Märtsis külvatakse:
Peiulill, päsmaslill, viltleht, lobeelia, petuunia, lõvilõug, heliotroop, sultan-lemmmalts, mätasharjad, ämbliklill, lehtertapud, gasaania, lutiklill, leeksalvei, hall salvei, kalevikepp, kirinõges, pelargoon.


Aprillis külvatakse:
Aedaster, väävelkollane kosmos, peiulilled, lõvilõug, suvilevkoi, suvi-leeklill, suvedaalia, mitmesugused õlelilled, pärdiklill, nemeesia, portulak, jänesesaba.


Mai alguses külvatakse: 
Pruudisõled, päevalill, mais, õisuba.

Kaunid ja head on lilled, mida saab otse peenrasse külvata. Kui ei ole ettekasvatamiseks ruumi ja häid olusid.

Mai alguses otse peenrasse on kõige parem külvata neid taimi, mille juur ei kannata häirimist. Pealegi on päev pikem ja päikesevalgus annab nende tärkamiseks hoo. 
Kuldlill, kress ehk mungalill, lillhernes, saialill, rukkilill, kirju salvei, aed-varesjalg, adoonis, kipslill, klarkia ja mustköömen.

Magunad, moonid kannatavad üldiselt külmakraade, aga nende seemikud mitte ja neid peaks harvalt külvama. 

Mai lõpus otse peenrasse:
Pruudisõlg ehk tsinnia eriti vajab sooja mulda, kui külvata varem tulevad kidurad taimed. See käib ka rudbeckia ehk päevakübara kohta. Ka peiulille. Zinniat võib ka õue pottidesse külvata. Ta eriliselt ilus. Päevalill, rebashein, klarkia, kosmos.

Paljude taimede puhul ( alpikannid, karukellad, delfiiniumid) on tähtis, et külvatud seeme oleks värske. See tähendab, et külv peaks toimuma kohe, kui seeme valmib. Idanevad need taimed siis sügisel või pärast külmaperioodi või koguni pärast kaht külmaperioodi. Astri seemne värskust olen ka jälginud. Korjates nende seemneid panna need külmkappi, kui kohe ei külva.

Mida väiksem seeme, seda pinnapealsena teda külvatakse. 

Valgusidanevad ehk sellised seemned, mis vajavad idanemiseks valgust on päris mitmeid. Petuuniad, priimulad, begooniad, kirjud nõgesed, enamus maitsetaimedest, hapuoblikas, mida kavatsen vaarikate juurde külvata või istutada. 

https://www.supersadovnik.ru/text/kak-povyshayut-vshozhest-i-druzhnost-semyan-1002577?fbclid=IwAR1SMSAXSd9YAGseDQOpRU2_6uqFSnOZ-abtBkDz1vU2wowLzs5hYyHXrqY

Aedliivatee Thymus vulgaris

Ilus ja kiirelt moodustuv mätas ka siis kui ei õitse.

Thymus praecox on madalakasvuline mitmeaastane roomav pinnakate, mis katab maa tiheda matina. Talub peal kõndimist ja erineva valguse ja mullaga alasid. Selle sorte. 'Pseudolanuginosus', 'Albus'.

Thymus serpyllum on teine ​​roomava tüümiani sort hallikasroheliste lehtede ja lillakasroosade õitega.  'Coccineus', 'Elfin','Minor','Doretta Klaber','Victor Reiter'.

Muistses Sumeris 3000 aastat tagasi kasutati tüümiani antiseptikuna.

Vana-Kreekas arvati, et tüümian toob julgust neile, kes selle lõhnaga end lõhnastavad. Nimi “tüümian” pärineb tegelikult kreekakeelsest sõnast “thumos”, mis tõlkes tähendab “vaprust”.

Muistsed roomlased pidasid tüümiani nii võimsaks ravitoimeliseks, et nad uskusid, et tüümiani söömine kaitseb mürkide mõju eest. 

http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1996_1972.html

https://juhendaja.ee/tuumian-ehk-aed-liivatee/


http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/nommlt.htm


https://www.kekkila.ee/kekkila-taimeraamat/aed-liivatee/


https://omamaitse.delfi.ee/tervis/toidutarkus-tuumian-on-kuninglik-maitse-ja-ravim-taim?id=77188118