reede, 18. detsember 2020

Räsitud maailm


Minu uudishimu on, kuidas teati oodata teist koroona lainet.  Kogu aeg on seisnenud teadlikkus globaalselt selles, et loodus määrab meie elu, meie tuleviku. Aastatuhandeid on inimkonna mõju loodusele olnud tühine võrreldes looduslike sündmuste poolt tekitatuga. Looduslik mõju planeedile Maa jääb alatiseks. Ent inimeste arv siin kasvas 20.sajandi alguse 1,6 miljardilt 20.sajandi lõpuks 6,0 miljardile. Kasvas just Aasia, Aafrika elanikkond. (Neis maades sureb nälga 9miljonit inimest aastas.) Migrantide näol tuleb uus valijaskond riikidesse, kes seda soosivad ja nende häältega saab võimu osta. Mis toimub Pariisis jm. Niinimetatud arengumaad, kust riisumine ja vennatapule õhutamine üle käinud vajavad ´meie´ abi, küll rahalist, küll sõjalist. 

Maa muutmine on toimunud ressurside hõivamise ja kasutussemineku käigus. Kapitali kontsentratsioon on järjepidev. Probleem on poliitiline, eetiline sellel tasandil. Sotsiaalne ja keskkonda reostav rahvastikule. Kõige väiksemategi elusolendite liigirikkus väheneb tohutu kiirusega.
Kõik informatsioon, mis me saada oskame ei tarvitse olla tõene.

Koroona on räsinud maailma.  70miljonit nakatunut, 1,5miljonit surnut. Nüüd on aasta sellest, kui Wuhani biolaborist pääses see valla. Hiina oli pannud piirid kinni, ainult Wuhani lennureisid jättis avatuks.  Kannatame toimetuleku pärast ja kardame mis veel juhtuda võib.  Praegusele priiskavale tootmisele üleminekuga, kus kõik toodetav on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks on esmane kaotaja keskkond. Inimtekkeline saaste ja jäätmed ei tohiks ületada keskkonna imendumisvõimet. Uut tüüpi toodanguga või tehnoloogiliste muudatuste või uuendustega koos saame ellu jääda vaid säästva arenguga. Aga maailm on varemeis ja languses. . .


teisipäev, 15. detsember 2020

Valgus

 Päeva on vähe. Valgus kaob kiiresti. Lumevalgustki napilt.
Helleborus niger Christmas rose täna, aga esimesed 3 adventi on ta selline välja näinud.
Helleborus Korsika lumeroos


Ja meie kuusepuu.


Minu esimene laps sündis jõuludeeelsel ajal. Ootus imele, mis kõike muudab ja jõuab sinuni jõuabki. See rõõm läbistab su meeled. Viskab õhku või vajutab läbi maa- või merepinna. Oled hoopis teine. Kes sind vaatab, ei näe seda, võibolla aimab. See hetkede hetk jääb igavesti sinusse. Midagi väga sügavat ühist saab sellest ja selleeelsest ajast alguse, mida aeg-ruum voolima hakkab.
 Olen juba ammu veendunud, et õnn sõltub sellest, millise pilguga sa kõike näed. 


 

teisipäev, 24. november 2020

Delphinium Pacific aedkukekannus `Summer Skies`

Kultiveeritud delphiniumide ajalugu on vana. Juba 1778 müüdi neid. Kiiresti hakati kasutusele võtma ka teisi liike ja 19. sajandi keskpaigaks hakkasid hübridiseerimisega tegelema mitmed Prantsuse kasvatajad, kelle hulgas oli ka Victor Lemoine, kes on enamiku esimeste mitmeaastaste aed- delphiniumi sortide looja. 
Aed-kukekannus `Summer Skies` Delphinium Pacific. Õied helesinised. Kõrgus 160cm. Nad õitsevad küllalt pikalt.

Delphiniumiga alles katsetan. Samas tean, et juba 30 aastat tagasi kasvas mu äial kõrge tumesinine vägev kukekannus maja ees. Hübriide ja värvitoone praegu valgeid, punaseid, kollaseid ja roosasid. Nad on mürgised taimed. Aga efektselt kõrguvad varred nn. teravate õitega on pilku püüdvad. Delphinium õitseb juunis - juulis, selle suured õied on läbimõõduga kuni 5 cm. Sinise delphinium'i lehed on väga dekoratiivsed, sügavalt jaotunud. Sõltuvalt sordist on nende kõrgus 0,6 -1,8 meetrit.

Nende õisi on kasutatud isegi pruudi kimpudes.

Hübriididelt kogutud seemnest ei saa samasuguseid järglasi. Seeme peab olema väga värske. Paljundada saab võrsete lõikamise ja kasvamapanemisega kevadel. Seemet hoitakse külmas ja istik tahab ka jahedamapoolset kasvukohta.

Delfiiniumid on jaheda aastaaja püsililled, mis tulevad aasta-aastalt tagasi.

Optimaalsete tulemuste saavutamiseks on kõige parem kasvatada neid nagu kapsast viljakal (kergelt aluseline) pinnal, palju päikest ja vett. Istutamiseks mõeldud muld peaks olema savi- või liivsavimuld. Soovitatakse hommikupäikest. Püsiv vesi põhjustab juuremädanikku. Kastmisel hoidke lehestik kuiv. Kasvamiseks ka kõrgem koht, et talvine niiskus talle liiga ei teeks.

On väga oluline hoida delphinium pidevalt niiskena ja mitte lasta taimel kuivada, sest see võib põhjustada hallituse kasvu, mis võib taime rikkuda. Kuival ajal taime kasta kaks kuni kolm korda nädalas.

Toetage delphiniume keppidega, kui nad kasvavad kõrgeks. Nad vajavad palju toitaineid, aga vältige kõrge lämmastiku tasemega väetisi. Hooaja alguses kasutage sõnnikuga multši, mis aitab neid toita. On päris oluline, et ehkki multš aitab mullas niiskust säilitada, võib see vartele liiga lähedale asetatuna põhjustada taime mädanemise.
Delphinium näeb madalate taimede taga rühmaistutustes hea välja. Parima õitsemise saavutamiseks tuleks uusi taimi harvendada 2–3 hea võrseni.  Hea hoolduse korral paljuneb ta iseenesest. Hõrendamine on taime tervise jaoks väga oluline. Tuleb välja murda nõrgad võrsed põõsa sisemisest osast (mullapinna lähedalt, kus nad ühenduvad juurekaelaga). Äsja istutatud üheaastasel peaks olema üks ´tõlvik´, kaheaastastel kolm ja kaheksa-aastasel võib olla 20 kuni 50 vart. Lõika põhivars pärast õitsemist alla väiksemate külgvõrseteni, mis õitsevad sekundaarselt veidi väiksemate õitega. Kohe pärast õitsemist lõika maani maha, et ta sügisepoole veel õitseks.
Suvel õisiku õhukese haru lõikamisel on hädavajalik varre õõnsus sulgeda puuvahaga. Vaha tihendab hästi. Kui vesi satub lõigatud varresse, mädaneb taim ja võib surra. Sügisesed lehed pole alati väga ilusad, seepärast ei sobi
 peenra ääre taimeks.
Et vältida jahukastet ( kuivade aastate puhul on see tavaline probleem)  proovige neid hajali istutada ja võrseid varakult võrsumisel harvendada.
Delphiniumid on vastuvõtlikud paljudele haigustele, sealhulgas jahukaste, bakteriaalsed ja seenlaigud, hall hallitus, võra- ja juuremädanik, rooste jt. Delphiniumide istutamine hästi ventileeritavasse kohta ja lehestiku kuivana hoidmine aitab haiguste ennetamisel palju kaasa. Noorte taimede kaitsmiseks tigude ja nälkjate eest peaks olema tähelepanelik, kuna need võivad põhjustada märkimisväärset kahju. Soovitatakse teha küüslaugu kastmist. Keeda vett ja lisa purustatud küüslauguküüned. Keeda pool tundi ja kurna siis pudelisse. Hoida vedelikku jahedas ja lisage kaks teelusikatäit 4 liitri vee kohta ja kasutada taimede kastmiseks üks kord nädalas. 
Delphiniume kimbutavad tavaliselt ka tsüklamen-lestad, lehetäid ja nematoodid.
Sügisel lõigake kukekannused maapinnale ja andke väetist. Et nad on võimsad lilled, tahavad nad ka rikkalikult toitaineid. Eriti käib see päris topelt delphiniumide kohta. Neid tuleks iga aasta augustis ka ümber istutada. Pärast õitsemist maapinnalt maha lõigata ja katta lõikekohad, et vihm ja niiskus varreotstest sisse ei poe.

Delfiiniumid on mürgised, võivad nahka ärritada. Neid parem kinnastega katsuda.


Muistses Hellases elanud noormees, kes leinanud oma kallimat ja püstitanud skulptuuri ja puhunud sellele elu sisse . Selle suure jultumuse üle jumalad raevusid ja muutsid ta delfiiniks. Just sellisena tuli ta kaldale kus neidis kõndis ja pani talle õrna taevasinise õie.


reede, 30. oktoober 2020

Lehtede kukkumine

 Lehtede kukkumist on kuulda. Täna. Metsa alt. See on nii harukordne heli. Hing heliseb sellega kaasa. Nii kummaline hääl nagu vihm, aga siiski mitte. Kuiv on ja tuult pole, aga krõbisev helin aina. Me ei kuule kui lehed kasvavad. Tuul lehtedes on midagi muud. See sügisene lehtede kukkumise heli on harras. Ma tean, et olen seda häält ennegi nautinud.


Astilbe `Color Flash`

Imelikul kombel kohtusin üleeile kärnkonnaga. Peenras. Terve suve mitte, nüüd sügisel. Suvel on kasvuhoones mõni konn elanud, aga mitte kärnkonn.
Esimene õis.


laupäev, 24. oktoober 2020

Hea tuju amps

 



Niisugune särav näeb välja Kolmelehine piiskenelas Gillenia trifoliata. 

Köögis aga ebaküdooniad tegemisel.

Ebaküdooniad lõikan pooleks. Seemned välja. Köögimasin hakib nad peenteks poolkuudeks. Segan nad suhkruga ja veidi peab seisma jahedas, et suhkur lahustuks. Hoian külmkapis. Väimees koos lastega nimetas selle hea tuju ampsuks, millega enne tuttu minekut maiustada. Suhkrust hoitakse muidu eemale.Tegelikult ebareaalselt hea maius. Sidrunist pehmem maitse.Võib teed teha või magustoidu sisse. Ka kuivatatud suhkrustanud ebaküdooniad on maitsvad. Säilivad, kuni neid on.


reede, 23. oktoober 2020

Sügisel keldrisse, et kevadel uuesti tärgata

 Olen püüdnud lillede ja juurikate edasi-tagasi vedamise kevadel ja sügisel võimalikult väheseks teha, aga tänavu vean keldrisse ka argentiina raudürdi Verbena bonariensis, kuigi sellega veel vähe ootan. Lugesin, et päris hilja tuleks ta maast kaevata ja väikse mullapalliga koos säilitada, pealsed 10cm peale tagasi lõigata. Ettekasvatamistingimused on mul nadivõitu ja seeme, mille taim pillab avamaale ja seal kasvama hakkab jääb väikseks. Tuleb proovida keldri varianti. 

Kõige esimesena viisin  keldrisse suurelehise hortensia  Hydrangea macrophylla, et külm teda ära ei võtaks. 

Daaliate ja jorjenite juurikad võivad umbes nädal peale lehestiku mustaks minemist veel maas olla. Need olen suurest mullast puhtaks raputanud ja nad säilivad meie suhteliselt kuivas keldris normaalselt. Üritan neile nimed ka juurde seada, et teada mis on mis. Keldris on nad kõrgemal alusel nii, et õhk ligi pääseks. Tean, et daalia juurikaid pestakse ja lõigatakse juuspeenikesed osad välja - aga ma pole nii mänginud. Kevadel olen juurikaid lahti harutanud, pärast seda kui -olen nad kasvuhoonesse toonud ja nad juba pungi näitavad-mugulad asetataks ainult tasapinnaliselt maa alla – nende kohale on vaja vaid ca 3-5 cm paksust mullakihti.

Varajaseks kasvatamiseks täita tühjad potid värske potimullaga. Mugul tuleks sisse panna nii, et eelmise aasta varrekasvuga ülemine osa oleks jälle ülespoole suunatud. Valesti asetatud mugulatel tekivad kasvuhäired ja väärarengud. 

Kalla kaevasin välja ja istutasin liivase põhjaga potti väikse mullapalliga ja viisin keldrisse. Risoomidest kasvav kallaliilia (Zantedeschia) eelistab täispäikest (hommikupäikest) kerge mullaga ja välja võiks viia pärast öökülmade möödumist. Istutussügavus 10cm ja nende omavaheline kaugus 50cm. Heaks kasvuks vajavad palju vett (head drenaaźi) ja ka väetamist. Pärast õitsemist jäävad puhkeperioodi sel ajal kuivust.

Toalilled tõin ka kasvuhoonest tuppa, keldrisse viisin Crinum latifolium potid.  

Veel vaja viia tohutuks kasvanud inglitrompet alla keldrisse. Enne kärbin teda päris tõsiselt.


Peenralt võtan veel üles valkja hiidhüatsindi Galtonia candicans, kaeralille ja gladioolid. Alguses viin nad kasvuhoonesse tahenema sellest vihma saanud mullast ja siis lõikan pealsed 10cm peale. Sibulad säilitan paberkottides. Tahavad jahedapoolset ja kuiva kohta.

 

Maha istutada tuleb veidi tulpe ja hüatsinte. Vanaaegsed suured punased tulbid ja hilisemad kollased on head, neid ei tule üles kaevata. Aga kaasaegseid ilusaid ei tohi maha unustada, kaovad ära. Hüatsindi õis on ka siis, kui sibulad vahepeal üles võetud palju uhkemad. Hüatsindid on mulle eriliselt armsad lilled.    

Rail Baltica

 Ühed tragid noored - tegelikult üks noor naine kõnnib momendil jala läbi Eesti Rail Baltica trassi ja on sel ajal pidevalt otseeetris https://levila.ee/video/trail-baltic-on-eetris/video?fbclid=IwAR3VkuYlihhnc3OC5uiWZDDXlulIj7Q9v65MCcXoi9USB8nHtCIorG2-6fE


Nad on piirist tulema hakanud 27km üks päev, 27km teine, 23km kolmas päev . Praegu Pärnu kandis.

teisipäev, 20. oktoober 2020

Valge vaip

 19. oktoobril tuli laia lund ja päris palju. Täna päike soojendab ja räästas tilgub. Lumemurdu kõrgematel taimedel omajagu. Õie poolest ilus paistab veel aedhortensia ´Magical Candle´ Hydrangea paniculata. Praegu 20-dal kell 12.40

Noorukene aedhortensia `Polar Bear´ ka kena.



Aralia elata ehk kuradipuu omamoodi tore.


Kolmelehine piiskenelas Gillenia trifoliata.


Lehed kõik veel õunapuudel.




Sügisõhk on selge,
sügiskuu on särav,
langenud lehed kogunevad ja hajuvad laiali (Li Bai)




neljapäev, 15. oktoober 2020

Enne öökülma

 Homme on pilt hoopis teine. Öökülm võtab oma.


Esiplaanil Kirengeshoma palmata jaapani vahakübar.
Aedhortensia ´Pinky Winky´  Hydrangea paniculata.
Vasakul madal sidrunikollane kuldvits 'Strahlenkrone' Solidago.
Heleeniumid - kõige varem õitseb ära madalam aed-heleenium 'Chelsey' .
Angervaks Filipendula rubra ´Venusta´.
Kaselehine hortensia (Schizophragma betulifolia) lõhikhortensia -pinnakatja taim - toodud Haideaiast. Tagaplaanil harilik müürilill  Cymbalaria muralis.


Kõrreline on roog-sinihelmikas ´Transparent´ Molinia arundinacea.
Korea kitseenelas 'Noble Spirit' Aruncus aethusifolius saab sügisel värvilise lehestiku. Ta juurestik on 3 korda pikem kui maapealne osa.

Lodjapuu perekonda kuuluvale perekonnale andis Carl Linnaeus 1753. aastal oma botaanilise nime, mis tulenes kreekakeelsest sõnast, mis tähistab teistsugust taime, epimedion . Valdav osa Epimedium liikidest on heitlehised või igihaljad vastupidavad mitmeaastased taimed.  Epimeediumite lehestik on atraktiivne ja lehtpuude all tugev pinnakate. Istutuskohta tuleb hoolikalt valida, sest kuivatav tuul ja hiline külm võib neile liiga teha. Epimeediumid levivad puitunud risoomi kaudu, mis asub vahetult mullapinna all. Teda jagatakse pärast õitsemist.

Ida-Aasia, enamasti heitlehised liigid arenevad paremini ilma puittaimede ja suurte püsikute juurte surveta. Muld ei tohiks mingil juhul olla liiga kuiv. Jaapanist pärit liigid ja nende sordid eelistavad pigem happelist mulda.

Euroopa ja Lähis-Ida, enamasti igihaljad liigid on kokkuhoidlikud ja suuremahulised "pinnakatte tüübid", mis täiskasvanuna taluvad ka kuiva perioodi. Nad saavad lehtpuude all hästi läbi ja moodustavad seal paksud vaibad. Haldjasarnastel õitel, milledel avanevad laiali neli  kannust, väljatoomiseks tuleks enne uusi võrseid kevadel vana lehestik ära lõigata.

Epimedium grandiflorum 'Lilafee'

Seda tutvustas kuulus Saksa taimekasvataja Ernst Pagels ja see on väiksem kui enamik grandiflorume
Rohtset puhmikut moodustav lehtdekoratiivne püsik kukerpuuliste (Berberidaceae) sugukonnas. Õied lavendeljad kuni lillad, noored lehed punakat tooni, mis sügisel punasteks kuni pruunikaspunasteks värvuvad. Talub kasvukohal suuremate heitlehiste puude lähedust ja põõsaste juurekonkurentsi. Sobib kasvatamiseks varjulistes aiasoppides, kus leidub huumuserikast parasniisket mulda. Hea täitetaim, sobib ka raskesti ligipääsetavate paikade haljastamiseks. Kasvuhoo saab sisse alles kolmandal aastal pärast istutamist. Juurdununa talub hästi ka põuda. Vana lehestiku võib varakevadel tagasi lõigata, et saada osa kogu ilust, mis värske lehestiku puhkemine ja õitsemine pakub. Parim paljundusviis on jagamine kevadel. 
Epimedium'Lilafee'´l on kevadel lehestikust tunduvalt kõrgemal pikkade kangaliste lavendli-violetsete-roosade õitega varrepead. Komplekssed, keskmiselt rohelised lehed koos ogahambuliste, ovaalsete lehtedega traadistel vartel moodustavad atraktiivseid lehemägesid. Kevadel ilmuvad uued lehed punase varjundiga beežiks, valmivad roheliseks ja muutuvad sügisel punaseks. "Lilafee" on sünonüüm ja mõnikord müüakse seda kui "Lilac Fairy". 

https://www.plantdelights.com/blogs/articles/epimedium-fairy-wings

Haruline lursslill ´Brunette´ actaea ramosa.

Siin on näha ka 3 erinevat lursslille. Rohelise lehe ja rohelise varrega lihtlursslill, mis juba täiesti õitsenud, osalt pikad õievarred ära lõigatud. Tumedavarreline kõrge, mille õieilu juba kahvatub ja tume haruline lursslill ´Brunette´. Üksik püstine taim ees on must upsujuur.
Luuderohi hedera.
Mustikapõõsa punane sügisvärv.