Kultiveeritud delphiniumide ajalugu on vana. Juba 1778 müüdi neid. Kiiresti hakati kasutusele võtma ka teisi liike ja 19. sajandi keskpaigaks hakkasid hübridiseerimisega tegelema mitmed Prantsuse kasvatajad, kelle hulgas oli ka Victor Lemoine, kes on enamiku esimeste mitmeaastaste aed- delphiniumi sortide looja.
Aed-kukekannus `Summer Skies` Delphinium Pacific. Õied helesinised. Kõrgus 160cm. Nad õitsevad küllalt pikalt.
Delphiniumiga alles katsetan. Samas tean, et juba 30 aastat tagasi kasvas mu äial kõrge tumesinine vägev kukekannus maja ees. Hübriide ja värvitoone praegu valgeid, punaseid, kollaseid ja roosasid. Nad on mürgised taimed. Aga efektselt kõrguvad varred nn. teravate õitega on pilku püüdvad. Delphinium õitseb juunis - juulis, selle suured õied on läbimõõduga kuni 5 cm. Sinise delphinium'i lehed on väga dekoratiivsed, sügavalt jaotunud. Sõltuvalt sordist on nende kõrgus 0,6 -1,8 meetrit.
Nende õisi on kasutatud isegi pruudi kimpudes.
Hübriididelt kogutud seemnest ei saa samasuguseid järglasi. Seeme peab olema väga värske. Paljundada saab võrsete lõikamise ja kasvamapanemisega kevadel. Seemet hoitakse külmas ja istik tahab ka jahedamapoolset kasvukohta.
Delfiiniumid on jaheda aastaaja püsililled, mis tulevad aasta-aastalt tagasi.
Optimaalsete tulemuste saavutamiseks on kõige parem kasvatada neid nagu kapsast viljakal (kergelt aluseline) pinnal, palju päikest ja vett. Istutamiseks mõeldud muld peaks olema savi- või liivsavimuld. Soovitatakse hommikupäikest. Püsiv vesi põhjustab juuremädanikku. Kastmisel hoidke lehestik kuiv. Kasvamiseks ka kõrgem koht, et talvine niiskus talle liiga ei teeks.On väga oluline hoida delphinium pidevalt niiskena ja mitte lasta taimel kuivada, sest see võib põhjustada hallituse kasvu, mis võib taime rikkuda. Kuival ajal taime kasta kaks kuni kolm korda nädalas.
Toetage delphiniume keppidega, kui nad kasvavad kõrgeks. Nad vajavad palju toitaineid, aga vältige kõrge lämmastiku tasemega väetisi. Hooaja alguses kasutage sõnnikuga multši, mis aitab neid toita. On päris oluline, et ehkki multš aitab mullas niiskust säilitada, võib see vartele liiga lähedale asetatuna põhjustada taime mädanemise.
Delphinium näeb madalate taimede taga rühmaistutustes hea välja. Parima õitsemise saavutamiseks tuleks uusi taimi harvendada 2–3 hea võrseni. Hea hoolduse korral paljuneb ta iseenesest. Hõrendamine on taime tervise jaoks väga oluline. Tuleb välja murda nõrgad võrsed põõsa sisemisest osast (mullapinna lähedalt, kus nad ühenduvad juurekaelaga). Äsja istutatud üheaastasel peaks olema üks ´tõlvik´, kaheaastastel kolm ja kaheksa-aastasel võib olla 20 kuni 50 vart. Lõika põhivars pärast õitsemist alla väiksemate külgvõrseteni, mis õitsevad sekundaarselt veidi väiksemate õitega. Kohe pärast õitsemist lõika maani maha, et ta sügisepoole veel õitseks. Suvel õisiku õhukese haru lõikamisel on hädavajalik varre õõnsus sulgeda puuvahaga. Vaha tihendab hästi. Kui vesi satub lõigatud varresse, mädaneb taim ja võib surra. Sügisesed lehed pole alati väga ilusad, seepärast ei sobi peenra ääre taimeks.Et vältida jahukastet ( kuivade aastate puhul on see tavaline probleem) proovige neid hajali istutada ja võrseid varakult võrsumisel harvendada.
Delphiniumid on vastuvõtlikud paljudele haigustele, sealhulgas jahukaste, bakteriaalsed ja seenlaigud, hall hallitus, võra- ja juuremädanik, rooste jt. Delphiniumide istutamine hästi ventileeritavasse kohta ja lehestiku kuivana hoidmine aitab haiguste ennetamisel palju kaasa. Noorte taimede kaitsmiseks tigude ja nälkjate eest peaks olema tähelepanelik, kuna need võivad põhjustada märkimisväärset kahju. Soovitatakse teha küüslaugu kastmist. Keeda vett ja lisa purustatud küüslauguküüned. Keeda pool tundi ja kurna siis pudelisse. Hoida vedelikku jahedas ja lisage kaks teelusikatäit 4 liitri vee kohta ja kasutada taimede kastmiseks üks kord nädalas.
Delphiniume kimbutavad tavaliselt ka tsüklamen-lestad, lehetäid ja nematoodid.
Sügisel lõigake kukekannused maapinnale ja andke väetist. Et nad on võimsad lilled, tahavad nad ka rikkalikult toitaineid. Eriti käib see päris topelt delphiniumide kohta. Neid tuleks iga aasta augustis ka ümber istutada. Pärast õitsemist maapinnalt maha lõigata ja katta lõikekohad, et vihm ja niiskus varreotstest sisse ei poe.
Delfiiniumid on mürgised, võivad nahka ärritada. Neid parem kinnastega katsuda.
Muistses Hellases elanud noormees, kes leinanud oma kallimat ja püstitanud skulptuuri ja puhunud sellele elu sisse . Selle suure jultumuse üle jumalad raevusid ja muutsid ta delfiiniks. Just sellisena tuli ta kaldale kus neidis kõndis ja pani talle õrna taevasinise õie.
