Äädikapuu Rhus typhina

Äädikapuu on väljanägemiselt sedavõrd lõunamaise olemisega, et tundub lausa uskumatuna siin. Üks planeedi iidsematest taimedest. Looduses 100 liigi ringis. Nende hulgas on väga mürgiseid isendeid, mis võivad tekitada tugeva nahapõletuse. Enamasti piirdub ta kasv siin Eestis 3 meetriga ja dekoratiivsed 2 liiki on mittetoksilised. Mida vanemaks, seda enam areneb ta laiusesse ja seda ilusamaks läheb. Tal on pikad liitlehed, nagu palmil. Õied juunis, juulis on kummalise kujuga 20 cm õisikutes, mis talve hakul moodustavad punased, püstised viljapöörised. Taim on kahekojaline. Need emasõisikud kaunistavad taime ka talveajal. Ta ajab juurevõsusid, nagu vaarikas. Tugeva külmaga võib saada siiski kannatada, aga taastub siiski. Sügisel värvuvad lehed enne mahalangemist leekivpunaseks. Teda loetakse üheks ilusama sügisvärviga taimeks Eestis.
Talle sobib tuulevaikne ja päikeseline kasvukoht. Kasvab paepealsel kiviklibusel pinnasel aga ka savikal liivasegusel mullal. Kui tahad saada madalamat ja tihedamat äädikapuud, siis lõika teda üle aasta tugevasti tagasi. Tema õige koht on muru sees, siis hoiab niiduk juurevõsud kontrolli all ja omaette uhke ka. Siin piirab üks maaalune suur kivi teda. Ta juurestik võib ulatuda 6 meetri kaugusele.

Sumahh on värvimis- ja parkimisomadustega. Türgis ka tuntud maitseaine.