Õunapuude puhastamisel vesivõsudest võib võra kujundamisel kasutada keskmise tugevusega okste külgedelt ajavaid vesivõsusid.
Puu kasvutugevus keskmine, püramiidja kujuga. Lehe serv hambuline leht äraspidimunaja kujuga.
Õun laikooniline kuni munajas, ümarate kantidega,
kollakasvalge, kattevärvuseks õrn jooneline puna
http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=847
Sõstraroosa
Puu tugevakasvuline ümara võraga. Lehe kuju ovaalne ja leheserv täkiline. Õun laikooniline kollane, kattevärvus roosakas leekiv. Sügissort.
Liivi kuldrenett vili väheldane või keskmise suurusega, ümmargune kuni laikooniline. Põhivärvus kollane, päikese pool sageli hele puna. Koristus septembri esimesel poolel.Viljaliha tihe, kollakasvalge, hapumagus, maitsev.
’Liivi kuldrenetti’ peavad Läti puuviljandusteadlased oma maasordiks. Läti keeles on ta nimi ’Vidzemes zelta renete’. Samuti arvatakse, et Kasahstanis ja mujal levinud ’Renet Burhardta’ on seesama ’Liivi kuldrenett’. Aga Eesti üks kuulsamaid sordiaretajaid Julius Aamisepp (1886–1944) väitis hoopis, et tegu on vana Lääne-Euroopa sordiga, mille originaalnimi on ’Goldgelbe Sommer Renette’.
Antonovka Vili ümar kuni munajas, kantidega ja kühmulise pinnaga. Põhivärvus on valkjasroheline või valkjaskollane, ilma kattevärvuseta. Viljaliha on keskmise tihedusega, valge, tugeva magushapu või hapu maitsega, vürtsikas.
Nimekirjades:( meil 2 erinevat Antonovkat.)
Õun Antonovka krasnobotška
Õun Antonovka novaja
Õun Antonovka ploskaja
Õun Kloostri Antonovka
Õun Antonovka
Talvenauding Vili keskmise suurusega, kooniline, tugevate kantidega. Rohekaskollast põhivärvust katavad tumepunased katkendlikud triibud. Viljaliha rohekasvalge, keskmise tihedusega, mahlane, vürtsika magushapu maitsega. http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=728
Tellissaare’Tellissaare’ aretas talunik Jaan Tellisaar (1886-1955) Viljandimaal Pilistveres Kulple talus aastatel 1920–1930 Poolast toodud tundmatu sordi õuna seemnetest. Seda hakkas kolmekümnendatel aastatel levitama Pilistvere kooli kauaaegne õpetaja Peeter Praks (1861-1944). ’Tellissaare’ oli eelmise sajandi lõpus meil üks levinumaid taliõunasorte. Rahvas hindab teda kõrgelt, sest tegu on ühe kõige paremini säiliva taliõunaga, mis on heas vormis aprillikuuni ja kauemgi. Sisaldab teistest meil levinud õunasortidest märgatavalt rohkem C-vitamiini. Hinnatud sort ka Lätis, Leedus, Valgevenes ning Peterburi ja Pihkva mail.
http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=730
Sidrunkollane taliõun Vili keskmine või suur, piklikovaalne, vagudega. Põhivärvus kollakasroheline, valminult kollane, kattevärvus enamasti puudub. Viljaliha rohekaskollane, mahlane, maheda vürtsika magushapu maitsega, tugeva aroomiga. http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=720
Cortland Vili keskmise suurusega, laiümmargune või ümmargune. Põhivärvus rohekaskollane, kattevärvus tumedam punane, kuid sageli ei kata see vilja üleni. Viljaliha on valge, peeneteraline, hapukasmagus. http://vsaduidoma.com/et/2018/01/30/Rodzhersiya-foto-posadka-i-uhod/
Paide taliõun Puu tugevakasvuline, ümmarguse võra kujuga.Vili keskmise suurusega, lameümmargune, pisut ebasümmeetriline. Põhivärvus rohekaskollane, suuremal osal vilja pinnast punase triibulise kattevärvusega. Viljaliha kollakasvalge, peeneteraline, magushapu. Lauaõun.’Paide taliõun’ on Paide linnast pärit rahvaselektsioonisort, mida hakati tema heade omaduste pärast 1860-ndail paljundama Tartus Daugulli ja Willi puukoolides. Sordil on omapärane magushapu maitse ning kui õunad õigel ajal puu otsast maha võtta, võivad need heas hoiukohas säilida maikuuni.
Põltsamaa taliõun Puul tugev kasv, noorelt võra püramiidjas, hiljem laiuv. Õun ümarkooniline, rohekaskollane, kattevärvus roosaka laiguga. ’Põltsamaa taliõun’ on Eesti maasort, mida levitas ETK Põltsamaa puukool juba 1930. aastatel. Sordi algpuu olevat kasvanud 1920. aasta paiku Põltsamaal külvatud seemnest. http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=711
Koit Hästi säiluv sügissort. Viljad koristatakse septembri esimesel poolel, tarbimisperiood septembrist detsembri lõpuni.
Mahlaõun
2 magusat, haputa õuna sorti
Pirn Pepi Sügispirn, septembris, heades tingimustes võib säilida novembrini.
Liivi kuldrenett vili väheldane või keskmise suurusega, ümmargune kuni laikooniline. Põhivärvus kollane, päikese pool sageli hele puna. Koristus septembri esimesel poolel.Viljaliha tihe, kollakasvalge, hapumagus, maitsev.
’Liivi kuldrenetti’ peavad Läti puuviljandusteadlased oma maasordiks. Läti keeles on ta nimi ’Vidzemes zelta renete’. Samuti arvatakse, et Kasahstanis ja mujal levinud ’Renet Burhardta’ on seesama ’Liivi kuldrenett’. Aga Eesti üks kuulsamaid sordiaretajaid Julius Aamisepp (1886–1944) väitis hoopis, et tegu on vana Lääne-Euroopa sordiga, mille originaalnimi on ’Goldgelbe Sommer Renette’.
Antonovka Vili ümar kuni munajas, kantidega ja kühmulise pinnaga. Põhivärvus on valkjasroheline või valkjaskollane, ilma kattevärvuseta. Viljaliha on keskmise tihedusega, valge, tugeva magushapu või hapu maitsega, vürtsikas.
Nimekirjades:( meil 2 erinevat Antonovkat.)
Talvenauding Vili keskmise suurusega, kooniline, tugevate kantidega. Rohekaskollast põhivärvust katavad tumepunased katkendlikud triibud. Viljaliha rohekasvalge, keskmise tihedusega, mahlane, vürtsika magushapu maitsega. http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=728
Tellissaare’Tellissaare’ aretas talunik Jaan Tellisaar (1886-1955) Viljandimaal Pilistveres Kulple talus aastatel 1920–1930 Poolast toodud tundmatu sordi õuna seemnetest. Seda hakkas kolmekümnendatel aastatel levitama Pilistvere kooli kauaaegne õpetaja Peeter Praks (1861-1944). ’Tellissaare’ oli eelmise sajandi lõpus meil üks levinumaid taliõunasorte. Rahvas hindab teda kõrgelt, sest tegu on ühe kõige paremini säiliva taliõunaga, mis on heas vormis aprillikuuni ja kauemgi. Sisaldab teistest meil levinud õunasortidest märgatavalt rohkem C-vitamiini. Hinnatud sort ka Lätis, Leedus, Valgevenes ning Peterburi ja Pihkva mail.
http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=730
Sidrunkollane taliõun Vili keskmine või suur, piklikovaalne, vagudega. Põhivärvus kollakasroheline, valminult kollane, kattevärvus enamasti puudub. Viljaliha rohekaskollane, mahlane, maheda vürtsika magushapu maitsega, tugeva aroomiga. http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=720
Cortland Vili keskmise suurusega, laiümmargune või ümmargune. Põhivärvus rohekaskollane, kattevärvus tumedam punane, kuid sageli ei kata see vilja üleni. Viljaliha on valge, peeneteraline, hapukasmagus. http://vsaduidoma.com/et/2018/01/30/Rodzhersiya-foto-posadka-i-uhod/
Paide taliõun Puu tugevakasvuline, ümmarguse võra kujuga.Vili keskmise suurusega, lameümmargune, pisut ebasümmeetriline. Põhivärvus rohekaskollane, suuremal osal vilja pinnast punase triibulise kattevärvusega. Viljaliha kollakasvalge, peeneteraline, magushapu. Lauaõun.’Paide taliõun’ on Paide linnast pärit rahvaselektsioonisort, mida hakati tema heade omaduste pärast 1860-ndail paljundama Tartus Daugulli ja Willi puukoolides. Sordil on omapärane magushapu maitse ning kui õunad õigel ajal puu otsast maha võtta, võivad need heas hoiukohas säilida maikuuni.
Põltsamaa taliõun Puul tugev kasv, noorelt võra püramiidjas, hiljem laiuv. Õun ümarkooniline, rohekaskollane, kattevärvus roosaka laiguga. ’Põltsamaa taliõun’ on Eesti maasort, mida levitas ETK Põltsamaa puukool juba 1930. aastatel. Sordi algpuu olevat kasvanud 1920. aasta paiku Põltsamaal külvatud seemnest. http://sordivaramu.emu.ee/sort2.php?id=711
Koit Hästi säiluv sügissort. Viljad koristatakse septembri esimesel poolel, tarbimisperiood septembrist detsembri lõpuni.
Vili on suurepoolne, põhivärvilt valkjaskollane, kaetud väiksemas või suuremas ulatuses roosalaigulise punaga.
Viljaliha on kollakasvalge, magushapu. Väga kõrge viljakvaliteediga dessertsort. Hea mahla- ja lauaõun.
Puu saagikus suureneb aastatega. Talve- ja haiguskindlus hea, välja arvatud kärntõve suhtes.
Sordi aretas Aleksander Siimon Pollis 1947. aastal 'Suislepa' baasil.
Punane vürtsikas õunMahlaõun
2 magusat, haputa õuna sorti
Pirn Pepi Sügispirn, septembris, heades tingimustes võib säilida novembrini.
Vili keskmine, pirnjas või piklikpirnjas. Põhivärvus roheline või kollane, päiksepoolsel küljel punaka jumega.
Viljaliha valge, sulav, magus ja mahlane, ilma kivisrakkudeta.
Puu nõrga kuid püstise võraga, varaviljuv ja saagikas. Iseviljuv.
Viljaliha valge, sulav, magus ja mahlane, ilma kivisrakkudeta.
Puu nõrga kuid püstise võraga, varaviljuv ja saagikas. Iseviljuv.
Sort on pärit Pollist. Kalju Kask leidis algpuu kasvamas Aleksander Siimoni õunaseemikute aias. Andmed vanemate kohta pole teada. Väga populaarne sort Eestis alates 20. sajandi lõpust. Levinud ka Soomes ja Lätis.
Mahl Põltsamaa taliõunast koos pirni mahlaga väga maitsev.
Iluõunapuudest. https://epl.delfi.ee/eesti/varased-pojengid-ja-iluounapuud?id=51131821
Mahl Põltsamaa taliõunast koos pirni mahlaga väga maitsev.
Iluõunapuudest. https://epl.delfi.ee/eesti/varased-pojengid-ja-iluounapuud?id=51131821
Õunte, kirside jt luuviljaliste seemneid ei peeta söödavaks; nad on kõvad, kibedad ja ebameeldivad. See mõru maitse on kaitsev element: taim paneb selle sinna, et meiesuguseid loomi heidutada. Ja see pärineb ainest nimega amügdaliin, mis inimese seedesüsteemi hapetega kokku puutudes muutub tsüaniidiks. Tavaliselt annab keha nad lihtsalt välja. Koos kirsikividega sügavkülmas olnu keetmisest sain kunagi tugeva mürgituse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar