Lõokannus Corydalis

Lõokannuseid olevat maailmas 440 liiki. Perekond Corydalis kuulub moonidega Papaveraceae samasse sugukonda, valdav enamus pärit Hiinast ja Tiibetist (330) ja ka põhjapoolkera parasvöötme aladelt. Nad on varustatud kas mugulaga või risoomiga. Lõokannusel on surmavalt mürgised just mugulad. Narmasjuursed või lihakate juurtega lõokannused on 1...2 aastased.

Harilik lõokannus hakkab õitsema juba aprilli keskel, lehed koltuvad juuni lõpus. Sorditaimedel tuleb õisik varakult ära lõigata: tipmised õied alles puhkevad, kui alumistes on seeme juba küps. Seemnest saame aga kõike muud kui sordipuhtaid taimi. Harilik lõokannus kasvab umbes kümmekonna sentimeetri kõrguseks, on kodumaine taim rohkearvuliste sortidega. Kiideva koolimaja õu oli nende tohutu asula. Mugulja risoomiga. Muld, kus kasvab olgu niiske, kuid hästi kuivendatud. Ei talu talvist liigniiskust ega suvist kuumust ja põuda. Sobib poolvarjuline parasniiske kasvukoht, neutraalne kuni nõrgalt happeline muld. Varjutaluvus teeb lõokannused hinnatud aiataimedeks. Tema seemnetel on väike rasvane külg (heliosoom), mida hindavad eriti sipelgad, tagades taime leviku.

Hariliku lõokannuse Corydalis Solida lehed on kahelikolmetised, hallikasrohelised. Vars alusel muguljalt paksenenud. Õied kannusega, kannus moodustab õie pikkusest üle poole. Kandelehed õite alusel sügavalt lõhestunud. Õied roosakasvioletsed, kroon 1,5-2 cm pikk. Kobaras 10-20 õit. Viljaraod viljade pikkused. Kõrgus 7-30 cm. Mitmeaastane kasvav lehtmetsades, võsastikes. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais.

Corydalis solida 'Beth Evans' ka nimega Fumewort on aprilli keskel korallroosade püstiste torukujuliste kannustega, mille ots valkjas, lehestik on atraktiivne sinakasrohelist värvi hõbedase varjundiga, kõrgus 15cm. Õite värvus pärast külma talve sügavam. Kirsikivi suurused mugulad - 10 tk selles puhmas. Täispäike või osaline vari. Jagatakse sügisel.

Ja üks punane seemik.

Corydalis solida 'Bilbo'. Üks parimaid tüvesid. Corydalis solida 'Bilbo' ei avalda muljet mitte ainult kauni sulelise lehestikuga, vaid ka selge tumelilla õieäärisega. Absoluutne haruldus. Janis Rukšans 2014. Õitsemise periood: III-IV Ikka  päris tilluke taim.
Kõrgus: 15-20 cm

Vääris-lõokannus (Corydalis nobilis) hakkab õitsema mai alguses. Õied on kollased, kopsakamad, tihedas kobaras. Kasvab palju kõrgemaks (30--40 cm), lehestik püsib kauem haljas kui harilikul lõokannusel.

  

Kollane lõokannus ehk uuema nimega kollane kuldkannus (Pseudofumaria lutea = Corydalis lutea) kasvas Tartu botaanikaaias juba 1820. aastal. Metsistunult leiti esimest korda Tartus 1954. aastal, kasvab kuni 25 cm kõrguseks. Kollane lõokannus hakkab õitsema mai keskel ja õitseb peaaegu kogu suve. Ta on varju armastav taim. Sobib kiviktaimlasse ja kuivmüürile, müüripragudesse. Aga ka ääristama teeäärt hostade taustal.

Valkja kuldkannuse (Pseudofumaria alba) sulgjagused lehed on õrnad ja värvilt hallikasrohelised. Õied on kollakasvalged, kobaratena võrsete tippudes. Õitseb väga kaua, maist kuni sügiskülmadeni. Väga vähenõudlik taim.

Kaunis hübriid Corydalis omeiana'ga , tuntud kui Corydalis 'Craigton Blue', on päris jõuline. Kõrgus 40-60 cm. Talle sobib niiskem kasvukoht, päike ja poolvari. Sinised õied juunis, korduvõitsemine oktoobris. Dekoratiivne lehestik juba aprillis tärgates, moodustades kuhiku, püsib kogu suve.

Corydalis flexuosa 'Porcelain Blue'. Sinine lõokannus 'Porcelain Blue'.
Aretatud Hillier Nursery poolt Ühendkuningriigis. Hübriidne vorm, mis tuntud suvise puhkeperioodi puudumise poolest. Õitseb maist alates koobaltsinistes toonides. Kitsad torujad taevassinised õied valge kurguga. Punakad püstised õievarred täisõies kergelt kumerad. Lehed sügavalt lõhestunud matid, tumerohelised. Kasvamiseks kõige sobivam poolvari mitte märja neutraalse kuni kergelt happelise mullaga.