Äärmiselt madala kasvuga pinnakattetaim, mis moodustab tiheda vaiba. Mööda maad roomava kasvukujuga, täidab kiviseinte avad. Läikivrohelised väikesed lehed veidi sinilillelehe pisi koopia. Erkroosad õied käokannuselaadsete õitega kui hiirekõrvuliste kollakate silmadega näokestega õitseb kevadest sügiseni. Tõepoolest pikaajaliselt särav õitemeri müüril, mis kevadepoole kiirgab lillat. Taim kahesuguline (hermafrodiit) ja mesilaste poolt tolmeldatav. Seeme leiab nagu ise kasvamiseks hea kasvukoha. Erakordselt vähenõudlik ja külmakindel. Sel igihaljal südamekujuliste lehtedega taimel on ebatavaline paljunemismeetod. Esialgu kasvavad õievarred valguse poole, aga pärast viljastumist kasvavad valgusest eemale sarnaselt luuderohulistega, et seeme satuks elusuutlikusse keskkonda. Aga see taimeke paljuneb ka vegetatiivselt, kus hargnemis või sõlmekeste kohtadesse tekivad juured. Sobib ideaalselt kuivmüüridele, kivitaimlatesse, sinna kus liiva ja lubjarikast savimoreeni. Minul on see taim end sisse seadnud kivimüüri lõunapoolsele küljele, võttes niiskust maapinnalt. Olen näinud teda ka päris maapinnal kasvamas varjus. Harilik müürilill kuulub mailaseliste sugukonda ja tema looduslik kodumaa asub Vahemere kandis. Asustab sealseid rannaäärseid kiviklibualasid, jõgede ja ojade kaldaid.
Kõrge kuumuse ja liigniiskuse vastu tundlik.
Müürilill on terava maitsega nagu kress. Teda võib kasutada värskel haaval verejooksu peatamiseks.
Müürilill on terava maitsega nagu kress. Teda võib kasutada värskel haaval verejooksu peatamiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar