Lõhnav neitsikummel Tanacetum parthenium

Lõhnav neitsikummel on aiailutaim, mida võib kohata metsistunud taimena, sest külvab end ise ja õitseb alates juulist. Eelistab eredat hajutatud valgust, kuid kasvab hästi ka poolvarjus. Parasniiske lubjarikas kasvukoht hea. Talub põuda, aga mitte liigset sadu. Külmadel talvedel võib kannatada külmakahjustuste käes. Aianduslikud vormid on suurepärased. Iseloomuliku püreetri lõhnaga. Taime kõrgus 15…50 cm ja puhma läbimõõt kuni 30 cm, valgete keelõite ja kollaste putkõitega õisikute läbimõõt on kuni 2,5 cm. Muudab õie kuju õitsedes. Lehti koguti juunis-juulis peavalu leevendamiseks.

Keskaegse ravitseja Püha Hildegardi järgi on neitsikummel naisterohi ja samuti eriliselt hea peavalude vastu. Aga ka siseelundite haiguste puhul nagu maokoolikud ning kõhuvalud.

Hildegard ütleb: “Neitsikummel on rikkalik ja omab teatud pehmet mahla ja on haiglase sisikonna jaoks nagu pehme salv.

Kui sinu sisikond on haige, keeda neitsikummelit vee ja võiga (või õliga) ja lisa peenikest jahu ja valmista niimoodi supp. Söö seda ja sinu sisikond tervendatakse.”

Neitsikummel ´Butterball´.

 Tanacetum partheniumi  püreetri omadused on tuntud juba Vana-Kreeka aegadest.  Püreetri eeterlik õli aitab peavalude korral ja hoiab ära migreenihooge, rahustab ja stabiliseerib närvisüsteemi, on menstruaalvalude vastu. Lehe ja õieteed kasutati ka palaviku ja põletiku vastase ainena.

Kummeli põletamise suitsuga puhastati õhku eluruumides.

Kärbestele ja igasugu putukatele see lõhn ei sobi. Aedmaasika istanduse juures võiksid nad kasvada.

Neitsikummeli lehestiku tõmmist kasutatakse tõrjeks röövikute vastu. Kontsentraat valmistatakse ühe päevaga: paar keskmise suurusega neitsikummeli põõsast pannakse kuuma vee ämbrisse ja lastakse 24 tundi seista. Kurna kontsentraat enne pihustamist ja lahjenda veega, paremaks nakkumiseks lisa seepi.