Harilik varemerohi (Symphytum officinale) on kareleheliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Varemerohi eelistab niiskeid kasvukohti, näiteks veekogude kaldaalad ja niisked niidud. Juurestik väga kiiresti leviv. Ta tuleb istutada teistest meeldivatest taimedest eemale. Varemerohu leheseis on vahelduv, lehed on rootsutud. Õiekroon on enamasti lillakas, harva ka valkjas. Kroonlehed on tupplehtedest umbes poole võrra pikemad.
Varemerohtu on kasutatud ravimtaimena 12.sajandist. Ristisõdijad teadsid hästi varemerohu mahla soodsat mõju luumurdude paranemisele. Tänapäeval peetakse varemerohtu kantserogeenseks taimeks, mis lagundab punaseid vereliblesid[2]
.
Lehetäide peletaja.
Noortest lehtedest saab kuldkollast värvainet. Hariliku varemerohu ürdi keedust on kasutatud hobuste kabjapõletiku ravimisel. Juur tuleb puhtaks teha, juppideks lõikuda, siis viina peale panna ja siis tuleb lasta päikese käes seista kaks nädalat. Ja siis hakata sellega määrima. Ikka valud ja niisugused võtab ära küll. Teda kästakse võtta just sügisel ja kevadel vara. See on liigesevalu ja üldse valude vastu.
Varemerohi eelistab niiskeid kasvukohti, näiteks veekogude kaldaalad ja niisked niidud. Juurestik väga kiiresti leviv. Ta tuleb istutada teistest meeldivatest taimedest eemale. Varemerohu leheseis on vahelduv, lehed on rootsutud. Õiekroon on enamasti lillakas, harva ka valkjas. Kroonlehed on tupplehtedest umbes poole võrra pikemad.
Varemerohtu on kasutatud ravimtaimena 12.sajandist. Ristisõdijad teadsid hästi varemerohu mahla soodsat mõju luumurdude paranemisele. Tänapäeval peetakse varemerohtu kantserogeenseks taimeks, mis lagundab punaseid vereliblesid[2]
.
Kaaliumirikas väetis
Nii nagu kõrvenõgesest, saab ka varemerohust pärast kääritamist ülihead, mineraalainerikast kiiretoimelist vedelväetist. Varemerohus pole küll nii palju lämmastikku kui nõgeses, kuid see-eest on tema lehtedes ja vartes märkimisväärselt palju kaaliumi.
Seda on kasulik teada kõigil, kes tomateid kasvatavad, sest tomatitaim vajab viljade kasvamise ajal suurel hulgal just kaaliumi. Tavaliselt saavad esimesed tomatid valmis juuli esimesel poolel ning sel ajal on moodustunud juba neli-viis kobarat. Siis ongi paras aeg võtta kasutusele kaaliumirikas varemerohukääritis.
Kuna tomatitele meeldib ka nõgeseleotis, milles on rohkelt mikroelemente ja muid kasulikke taimseid toimeaineid, siis võiks neid kahte väärt taime ka koos kääritada.
Kääritise valmistamiseks pane taimed tünni ja vala veega üle. Ära täida anumat servani, sest kääriv ja vahutav segu hakkab üle ääre valguma. Kord päevas sega taimemass läbi, sest käärimine vajab hapnikku.
Käärimisele kulub 2–3 nädalat. Kui segu enam ei kobruta, on protsess lõppenud ja väärt ained taimedest „välja tõmmatud”. Korja taimejäänused anumast välja ja vii komposti, sest see läbiligunenud mass hoogustab komposti valmimist.
Anumas olevat tumedat vedelikku tuleb kindlasti lahjendada: varemerohu ja kõrvenõgese kääritise puhul on paras vahekord 1:10 ehk liiter kääritist 10 liitri vee kohta. Selle helepruuni vedelikuga kastagi taimi.
Noortest lehtedest saab kuldkollast värvainet. Hariliku varemerohu ürdi keedust on kasutatud hobuste kabjapõletiku ravimisel. Juur tuleb puhtaks teha, juppideks lõikuda, siis viina peale panna ja siis tuleb lasta päikese käes seista kaks nädalat. Ja siis hakata sellega määrima. Ikka valud ja niisugused võtab ära küll. Teda kästakse võtta just sügisel ja kevadel vara. See on liigesevalu ja üldse valude vastu.
• Varemerohu kompressi tegemise retsept: taime lehed kupatatakse vees, nahk määritakse vahasalviga kokku ja kuumad lehed asetatakse haigele kohale. Seejärel kaetakse kompress kilega ja soojustatakse.
Harilik varemerohi
Suureõieline varemerohi Symphytum grandiflorum
• Selline kompress aitab veresoonepaise, kasvaja, liigesepaksenemise, liigesevalu, amputeeritud koha valulikkuse, nihestuse, nikastuse, lihaserebendi ja luupõletiku korral ning toob kergendust alakeha halvatusele.
Harilik varemerohi
Symphytum 'Hidcote Pink'
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar