Papaver orientale var. plena ‘Red Shades’ on kõrge suur topeltõieline sort, mis siin hästi paljunenud ja silmatorkav.
Päris omaette lugu väärib ehk edaspidi kalifornia läänemagun ehk eldu (Eschscholtzia californica), kes on saanud oma perekonnanimetuse Tartu ülikooli professori Johan Friedrich Eschscholtzi (1793–1831) järgi.
Siberi magun Papaver nudicaule 30-40 cm kõrge. Õied ei ole suured, aga nende hulk annab hea värvilaigu. Pigem kipub neid liiga olema ja ei kao ära. Hästi paljunev ja uusi värve võttev. Õitsev kevadest suve lõpuni uutel kännastel. Õied kollased, oranzid, punased.
Idamagun Papaver orientale on hiiglaslik karvane püsik, millel igal kroonlehel südamiku ligi tume laik. Idamaine moon on umbes 1 meetri kõrgune. Papaveraceae perekonnast majesteetlikud, suurte kortsus kroonlehtedega õied löövad lahti mais, juunis, hiljem kui need topeltõielised ja hulk punasemad, õite läbimõõt võib ületada 20 cm . Taim moodustab umbes 50 cm laiuse õiekimbu, püstise ja põõsastiku kujuga. Pikkadel painduvatel vartel on suured, karedad ja mitmehõlmsed lehed, mis pärast õitsemist maha kukuvad. Pärast õitsemist lõigata taim maapinnani tagasi, siis võib õnnestuda uus õitsemine sügisel. Tavaliselt jääb see koht sügisepoole tühjaks, nii et teiste taimedega tuleb seda arvestada. Istutada sinna mõni suvelill (kosmos) näiteks. Idamagun Papaver orientale mitmekümneid aastaid vana sort oli mul ebasobivas kohas ja ainsa järgi jäänud taime ümberistutamine läks mul õnnelikult. Mooni ette kasvatades on õigem aeg ümberistutuseks, kui taim on 5cm kõrgune. Taimede vahemaa umbes 20cm.
Kadrina Keskkooli õuel kooli ajal oli üks nõlv nende tohutute õitega kaetud. Meeldejääv vaatepilt. Mae Sendre oli tol ajal bioloogia õpetaja, kes kasvuhoones kaktuse öökuninganna - Cactus "Night of the Night" meil õitsema meelitas ja suurt õunaaeda pidas. See aedadega koolide aeg lõpetati praeguse Eesti vabariigiga ära.
Moonid, mida inimesed on kasutanud juba eelajaloolistest aegadest, on pikka aega olnud seotud une ja unustusega ning pärast Esimest maailmasõda kujunes Unustuse lillest raudselt mälestuse sümbol. Silma jäävad noogutavad pungad ja dekoratiivsed seemnepead pikkadel vartel. Need taimed hindavad mõnevõrra kuiva kasvuala.
Jaapani metsmagun hylomecon japonica on varjulise aia pinnakattetaim. Kollased õied mai algupoole, mis pole väga suured. Kõrgus 0,5 m ümber. Pärast õitsemist kasvatab tiheda lehekuhiku suve alguseks ja siis lehed surevad ja taim jääb maasse puhkama järgmise kevadeni. Kevadel tavaline niiskus, hiljem aga kuiv muld. Jagamisega paljundada.
Rõõmsad on nad küll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar