1957. aasta kujunes nende aretuses murranguliseks, sest avastati, et siberi võhumõõk on iseviljastuja, tolmeldes juba suletud pungas, nii et avanenud õie tolmeldamine teiste liikidega on mõttetu. Kui 1964. aastal võeti kasutusele keemilised mutageenid, algas nn siberlaste võidukäik. Praegu neid ligi 2000.
Kõige paremini kasvavad need graatsilised probleemideta taimed päikeses ja kergelt happelises viljakas mullas, niisketes kohtades. Teda kaunistavad pikad kitsad lehed ja rikkalikud peened õied.
Siberi iiris´Cambridge´ 1964. aasta Marjorie Brummit (ristand "White Swirl" X "Gatineau" vahel)
Siberi iiris ´Double Standard´.
Siberi iiris" Dawn Waltz" madara
Iris sibirica ´Snow Queen´. Kuldkollase aktsendiga õis südasuvel. Kitsad sinakasrohelised lehed meetri kõrgused, püsivad kenad kogu hooaja. Päikese kätte.
2010: FLYING FIDDLES siberi iiris. Schafer/Sacks (seemik nr S03-42C-1), 20", M. Lendavate viiulite hunnik on täis energiat – palju lilli, palju mustreid, palju sooja värvi, palju lainetust. Lilledes on kollast, kreemjat ja punakasvioletset. Jätab kollase daami sussi mulje, millel on kollased ja soojad pruunid väikesed volangid. Väikesed kuni keskmised õied järjestikustel vartel kolme pungaga. Lilled avanevad ükshaaval, et tagada täielik õitseaeg.
Iiris kõrreliselehine Iris Graminea on varane. Õitseb kohe pärast madalaid iiriseid. Lehed kitsad, õisikuvarred 60cm lehestikust poole madalamal, aga et puhmikus neid palju, näeb taim efektne välja. Õied 7 cm läbimõõduga sinilillaka varjundiga ja südamikus kollast. Üks õiekattelehtedest kerkib kõrgemale.
Kõige paremini kasvavad need graatsilised probleemideta taimed päikeses ja kergelt happelises viljakas mullas, niisketes kohtades. Teda kaunistavad pikad kitsad lehed ja rikkalikud peened õied.
Sügisel (mitte varem kui oktoobris), pärast tugevaid külmi, tuleks teda lõigata ligikaudu 15 cm kõrgusele, see kehtib eriti tugeva ja paksu lehestikuga sortide puhul, mis talvel ei mädane ja takistavad noorte lehtede kasvu kevadel. Sellest võib oleneda ka õite küllus. Pika sooja sügise korral saab seda tööd varakevadele üle kanda.
Kui taimi väetada, siis fosforit sisaldava väetisega. Lämmastikuga edeneb vaid lehtede kasv. Siberi iirised võivad kasvada ühes kohas 5-7 aastat või rohkem, aga vanad puhmad lähevad seest tühjaks ja väga vanu põõsaid on raske jagada.
Saksamaal elav eesti päritolu mees Tomas Tamberg on aretanud mitmeid sorte, tema koduleht on http://www.tamberg.homepage.t-online.de/iris_offer.htm
Siberi iiris"Caesari vend" Klassikaline ilusa kesk-varase kesköise sinise õiega. Alumised kroonlehed laiali lamedalt.
Siberi iiris´Cambridge´ 1964. aasta Marjorie Brummit (ristand "White Swirl" X "Gatineau" vahel)
Siberi iiris ´Double Standard´.
Siberi iiris" Dawn Waltz" madara
Iris Sibirica Snow Prince
Iiris kõrreliselehine Iris Graminea on varane. Õitseb kohe pärast madalaid iiriseid. Lehed kitsad, õisikuvarred 60cm lehestikust poole madalamal, aga et puhmikus neid palju, näeb taim efektne välja. Õied 7 cm läbimõõduga sinilillaka varjundiga ja südamikus kollast. Üks õiekattelehtedest kerkib kõrgemale.
Inglise iiris. Kõrtel õitsev, 60cm kõrgune. Mugulast kasvavad lillakassinised õied, alumisel kroonlehel piklik kollane laik valge sees. Pärineb Püreneedelt.
Kreeka mütoloogias on jumalanna nimega Iris. Kreeka keeles iiris tähendab 'vikerkaar' ning vikerkaart peeti taevast ja maad ühendavaks sillaks, kes edastas inimestele Jumala tahet, peamiselt jumalanna Hera saatjana. Hera oli Zeusi naine. Jumal Zeus aga ajas kaunist Iirist taga ja ahistas teda. Et põgeneda Zeusi kurameerimise eest ja säilitada usk Herasse, tuli Iris vikerkaarel siia maailma ja temast sai lill. Iris oli see, kes surnud inimesta hingi mööda vikerkaaresilda taevasse viis. See on iirise lill.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar