Viinamarjade kasvatamiseks meie kliimas on parim lõunasein, sest seal saavad marjad kõige rohkem päikest ja valmivad. Viinapuud tuleks istutada liiva või kruusa sisse, vähemalt 50 cm sügavusele. Liivas nad kasvavad kiiremini ja püsivad tervemad. Katke liiv 10 cm murumultsiga ja kastke hästi. Hiljem kastke sageli väikese koguse veega. Päikeseliste ilmadega võiks viinamari olla nn. duśśi all 2 korda päevas. Õitsemise ja marjade valmimise aeg mitte.
Esimesel aastal kasvavad kõik oksad kuni meetri pikkuseks, mis üle selle tuleks ära lõigata. Teisel aastal valitakse 1-3 haru, mis võivad kasvada kogu suve. Need oksad, mis kasvavad välja nendest 1-kolmest põhiharust lubada kasvada 50 cm pikkuseks. See on kärpimine. Põhilõikus tehakse sügisel, kevadel tugev mahlajooks. Ka kevadisel ülessidumisel olla ettevaatlik, et ei vigastaks puud.
Viinamari Kuzminski sinii on sinine 3-5g, valminuna punase mahlaga ja hea hapukasmagusa maitsega. Saagikas ja varase valmimisajaga augustis. Tari on 100-200g. Võrsed puituvad hästi, talvitub katmatult -30kraadiga. Aretajaks on A.Kuzmin Mitsurinsk. Istutatud 2017.
6.sept. 2019 Õues.
https://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/talvekindlad-viinapuud?id=63920257257
Kasvuhoonesse istutatud.
7.juuli
Esimesel aastal kasvavad kõik oksad kuni meetri pikkuseks, mis üle selle tuleks ära lõigata. Teisel aastal valitakse 1-3 haru, mis võivad kasvada kogu suve. Need oksad, mis kasvavad välja nendest 1-kolmest põhiharust lubada kasvada 50 cm pikkuseks. See on kärpimine. Põhilõikus tehakse sügisel, kevadel tugev mahlajooks. Ka kevadisel ülessidumisel olla ettevaatlik, et ei vigastaks puud.
Viinamari Kuzminski sinii on sinine 3-5g, valminuna punase mahlaga ja hea hapukasmagusa maitsega. Saagikas ja varase valmimisajaga augustis. Tari on 100-200g. Võrsed puituvad hästi, talvitub katmatult -30kraadiga. Aretajaks on A.Kuzmin Mitsurinsk. Istutatud 2017.
6.sept. 2019 Õues.
https://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aed/talvekindlad-viinapuud?id=63920257257
Kasvuhoonesse istutatud.
Taimel silt küljes ‘Somerset Seedless’ Elmer Swensoni sort,. aga tegelikult tumedad marjad, vist
‘Hasanski Sladki’
Jaan Kivistiku tekst
Varavalmivatest sortidest edeneb Lõuna-Eestis hästi ‘Hasanski Sladki’. Seda lubavad väita kogemused Räpinas alates 1990. aastast ja Eesti Maaülikooli katseistandikes.
‘Hasanski Sladki’ ei taha liiga sooja kasvukohta, seal venivad tema tarjad pikaks ja jäävad hõredaks. Võrsete hilise korgistumise tõttu on noorematele taimedele ohtlikud sügisesed öökülmad. Roogoja talus, kust sordi hilja valmiva ‘Buituri’ nime all sain, pole ‘Hasanski Sladki’ seni oma väärtusi näidanud. Paraku kasvab ta seal kasvuhoones.Tari on 100-150 g. Mari sinine 2-3 g ja hapukasmagus. Varane sort. Hea veini-, laua- ja mahlamari. Vajab kerget katet, kuna võrsed ei taha alati puituda ja seega tükib Põhja-Eestis halvasti talvituma. Vene sort.
7.juuli
Marju oli palju ja valminult magusad, maitsvad. Aga mitte väga suured.Tooremat proovides kivi sees, hiljem polnud tunda.
Pilt on tehtud 4.septembril 2012.a. See nimetu magus sort on praegugi alles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar