Ülane Anemone

Anemone tähendab vanakreeka keeles "tuule tütart" - seetõttu kutsume seda mõnikord "tuulelilleks". Lillede keeles sümboliseerivad hapra välimusega anemoonid süütust, usaldust ja mööduvust.

Erinevatel andmetel on kuni 120 liiki ülaseid.

Tulikalised võivad looduses elada 20–30 aastaseks.

Aedades kasvatatavaid anemone jaotatakse 3 rühma. 1) mugulate ja paksude risoomidega liikideks 2) kiudjuurseteks liikideks, mis õitsevad kevadel ja varasuvel 3) sügisel õitsevad liigid ja hübriidid.

lluaia ülaste õite värvus algab loomulikult valgega, liigub üle mitme tooni roosa üsna punaseni ja üle lillakate kuni siniste toonideni, aga on ka kollaseõieliste ülasteni.

Mugul-risoomilised liigid on pärit Vahemere piirkonnast - anemone blanda tsoon on 3-9. Mugulad istutatakse sügisel 5-8cm sügavusele sile pool allapoole.  Anemone blanda, eesti keeles õrna ülase õied võivad olla sinised ('Blue Star', 'Atrocaerulea'), roosad ('Charmer, 'Radar') või valged ('Bridesmaid', 'White Splendor').

Nad on väga varased õitsejad, mai alguses siin kandis. Lehed kaovad märkamatult kohe. 

Anemone blanda 'Blue Shades' on loodusliku originaali pikema õitsemisega vorm. Kindlasti on tal liigist suuremad õied.

Õrn ülane  Anemone blanda 'White Splendour' on loodusliku, enamasti sinise originaali valge vorm. Seda tutvustati 1950. aastal, pälvis 1993. aastal RHS Award of Garden Merit auhinna ja Christopher Lloydi tsiteerides on see nii "kõige tugevamini kasvav" kui ka "pimestav". Kindlasti on tal liigist suuremad õied. Varakevadine õitseja. Õhtuks tõmbab õie koomale. 10cm kõrgune tihedate lehtedega. Kasvab poolvarjus või varjus, kus kevadel on päikeseline, aga suvel võiksid anda teised taimed varju. Parim aeg mugulate mahapanemiseks on september.. 

Ka Anemone Coronaria Sylphide , mis on külmaõrnem kuulub ka nende mugul-risoomiliste hulka. Ta on mind rõõmustanud mitu aastat, tema õieaeg on hilisem ja ka pikem.

 Coronaria Sylphide on 25cm kõrgune. 

See säravlilla on madal, mille juuremugulad vaja talveks üles võtta. Uueks kasvutsükliks veebruaris juuremugul kasvustimulaatori lahuses niisutatud salvrätiku sisse mähkida. Sellisel kujul asetage need täieliku paisumise jaoks kilekotti. Protsess võib kesta mitu tundi, sõltuvalt istutusmaterjali kvaliteedist.Pärast paisutamist asetage anemoonid kergelt niisutatud turba ja liiva segule (võrdsetes osades). Katke konteiner klaasist või plastist mähisega ja asetage jahedasse kohta. Ärge laske maapinnal kuivada. 10 päeva pärast ilmuvad mugulale juured ja kasvupunktid ning taimi saab siirdada potti, mille maht on vähemalt 0,5 l, sest Anemoonile ei meeldi ümberistutamine. Kui taime mugulad tärkavad, anda neile mullalisa 5 cm võrra. Pange pott valgesse, kuid jahedas ruumi kasvamiseks. Temperatuur ei tohiks ületada 16 ° C, vastasel juhul on anemoonid nõrgad.

Kui külmumisoht kaob, võib anemooni istutada avamaale.

Sain nad esimesel aastal õitsema. Ei ole selliselt mänginud nagu soovitus on. Aga ta on ikka püsinud ületalve ja üllatanud mind suvehakul kirka värviga. Õitsenud juuni algusest 2-3 nädalat. Kroonülane.

Võsaülased (A. nemorosa), kelle kõrgus ulatub 25 cm-ni alustavad õitsemist pisut hiljem kui sinilill. Anemone kohaneb paljude muldadega, sealhulgas liiva ja saviga, kuid eelistab hästi kuivendatud asukohta. Õitsemine on kõige rikkalikum lauspäikeses kuni heledas või avatud varjus. Kollane ülane (A. ranunculoides), kelle kollased õied avanevad mais on võimeline sarnaselt võsaülasega katma oma kena lehestikuvaibaga puudealuseid poolvarjulisi alasid.

Suur metsa- anemone Anemone sylvestris sarnaneb paljude valgete õite ja kogu välimusega põõsas- anemooniga , kuid õitseb suve alguses ja ulatub kuni 40 cm kõrgusele, ka hääbuvad õied on kaunid. See püsik sobib suurepäraselt puude ette ja vahele oma ilusa heleda lehestikuga. Ta kasvab jõudsalt ja on suhteliselt agressiivne taim, mis kerges mullas võib õrnematele taimedele liiga teha.  Kui pärast õitsemist lehed ära lõigata, taastuvad värsked lehed paari nädalaga. Juuremugulatega paljuneb hästi. Talub põuda ja päikest väga hästi. Teda võib sagedasti kohata Põhja Eesti paepealsetel, Lõuna Eestis on teda vähem, tema õied tõesti kõrguvad üle lehestiku. 

Lääne-Virumaal Neeruti mägede jalamitel õitsesid anemoonid just 

päikeses paepealsetel ühekordse valge suure õiega metsülastest tükk aega hiljem.

On olemas veel metsülased ´Flore Pleno´ ja´Alba Plena´, nende lihakatel risoomidel puhkevad mais puhasvalged õied, mille keskel on tolmukatest tihe puhasvalge poolkera. Vajavad niisket mulda ja kerget lehtpuude varju. Täidisõielised. Kasvavad kuivadel lubjarikastel niitudel, hõredates metsades, võsastikes, huumusrikkal mullal. Metsülane on võrreldes teiste ülastega vastupidavam kuivuse ja päikese suhtes ning võib kasvukohal teisi liike välja tõrjuda. Kevadel õitsevaid lilli tuleks istutada sügisel. Võrsumise soodustamiseks tuleks sibulaid enne istutamist 24 tundi leotada.

 Metsülane´Elise Fellmann´il avanevad suured valged õied juunis. Kõrgus kuni 50 cm. Kasvab õunapuu all pinnakatjana.

Ülased, kellel mullas ei leidu muguljaid risoome ja kes ongi püsilill, kutsutakse jaapani ülasteks. Tegelikult on jaapani ülane Hubei ülase (A. hupehensis) Jaapanis kasvav teisend (A. hupehensis var.japonica). Ja selle teisendi ning viltja ülase (A. tomentosa) hübriidi (Anemone ×hybrida) nimetataksegi jaapani ülaseks. Sügisesed anemoonid eelistavad niisketel toitaineterikastel muldadel heledat varju. Kui need istutatakse võimalikult varakult, on need täiesti probleemideta, vastasel juhul on esimesel talvel soovitatav lehtede kaitsekate panna. Aja jooksul levivad taimed laiadeks põõsasteks. Eestis on tema nimeks kinnitatud hübriidülane ja ta õitseb juulist sügiseni. Korraga on avatud palju õisi umbes 1,5 m kõrgusel. Väga dekoratiivsed, ei vaja toestust. Ka nende lehed on kenad, sügavalt lõhistunud, pealt rohelised, alt hallikad. Minul kasvavad nad bergeenia kaisus, aga mõnel talvel on saanud külmakahjustusi. Erinevalt tuntud metsülasest on jaapani ülane väga võimsa kasvuga. Õied on avatuna valged, suletuna roosakad. Armastab päikest, kuid talub kerget varju.Talle sobib tavaline muld. Õievarsi ei maksa sügisel maha lõigata, need koguvad talvel lund ja ülane talvitub paremini. Niisama ei maksa teda teise kohta istutada, võib ära kaduda. Paljundamiseks jagatakse puhmikut varakevadel. Talve lõpul saab teha juurepistikuid. Hubei ülaseid on eri kõrguse ja värvitooniga.